?

Log in

No account? Create an account
Hinge olemus spiritistlikust vaatevinklist
Allan Kardec
spiritism_ee


Spiritism nimetab hingeks mittemateriaalset ja individuaalset olendit, kes elab meis ning elab kauem meie kehast.

Prantsuse haridustegelane Allan Kardec pani 19. sajandil aluse spiritismile ehk spirituaalsele filosoofiale, mis uurib vaimude olemust ja päritolu ning nende suhtlemist inimestega. Avaldame tema nägemuse hinge olemusest spiritistlikust vaatevinklist. Pikemalt kuuleb spiritismist juba täna õhtul kell 20 Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!", kus on külas Kardeci õpetuse järgija Brasiilia meedium ja arst Andrei Moreira.

Vältimaks segadust paljude mõistete väljendamisel täpsete terminitega, on selguse huvides väljendada uusi asju uute sõnadega. Sõnadel vaimne, spiritualist, spiritualism, spiritualistlik, spirituaalne on täpselt defineeritud tähendus. Nendele sõnadele uute tähenduste omistamine selleks, et neid kohandada õpetusega vaimudest tähendaks veelgi suurendada põhjusi, mis annavad alust kahtlusteks.

Spiritualism on materialismi eitamine; kes usub, et temas on midagi peale mateeria, see on spiritualist. Kuid sellest ei järeldu, et ta usub vaimude olemasolu ja nende suhtlemist nähtava maailmaga. Sõnade vaimne ja spiritualism asemel kasutame sama mõtte väljendamiseks sõnu spirituaalne, spiritist, spiritism ja spiritistlik, mille väline vorm on neile sarnane. Seetõttu on nad täiesti arusaadavad ja sõna spiritualism säilitab oma õige ja täpse tähenduse. Seega me ütleme, et spiritismi doktriini põhialus on suhtlemine materiaalse maailma ja vaimude nähtamatu maailma elanike vahel. Spiritistid on spiritismi poolehoidjad. "Vaimude raamat" sisaldab erilist, vaimude õpetust, mis on seotud üldise vaimse õpetusega, olles selle üks haru. Seepärast võib seda nimetada üldise vaimse filosoofia osaks.

Spiritistlik teadus jaguneb kahte ossa: katselisesse, mis tegeleb üldiste avaldustega, ja filosoofilisse, mis tegeleb intelligentsete avaldustega. Kes näeb vaid esimest, sarnaneb inimesega, kes tunneb füüsikat ainult lõbusate katsete kaudu, uurimata seda teadust sügavuti.

Tõeline spiritistlik õpetus seisneb vaimude poolt meile antud õpetustes. Teadmised, mis sisalduvad neis õpetustes, on liiga rasked selleks, et neid võiks omandada tõsise, metoodilise uurimiseta. Ainult siis võib märgata suurt hulka fakte ja varjundeid, mis võimaldavad mingi arvamuse kujunemist.

Hinge olemusest

On veel üks sõna, millest meil on samuti vaja õigesti aru saada. See kuulub kõlblusõpetuse juurde ja täpselt defineerimata tähenduse tõttu põhjustanud arvukaid vaidlusi. See sõna on hing. Arvamuste lahkuminek hinge olemusest tuleneb erinevast tähendusest, mis sellele sõnale omistatakse. Kui keel oleks täiuslik ja igale mõttele vastaks täpselt mingi sõna, oleksid välistatud paljud vaidlused ning kõik mõistaksid üksteist.

Mõnede inimeste arvates on hing orgaanilise, kehalise elu printsiip, mis ei saa eksisteerida omaette ning kaob koos eluga, järelikult on see puhas materialism. Nad ütlevad, et lõhutud instrumendil, mis ei ole enam võimeline häält tegema, ei ole hinge. Selle arvamuse järgi on hing mõju, mitte põhjus.

Teised usuvad, et hing on intellektiprintsiip, universaalne mõju, millest iga olend ammutab oma osa. Nende arvates eksisteerib kogu universumis üksainus hing, mille osaks on kõik intellektiga olendid nende eluajal; kõik need osad tulevad pärast surma tagasi ühise allika juurde, segunedes tervikuga, nii nagu jõed ja ojad voolavad merre, millest nad alguse on saanud. See arvamus erineb eelmisest selle poolest, et ta tunnistab veel millegi olemasolu peale mateeria ja millegi säilimist pärast surma. See aga tähendaks rohkem või vähem kõige kadumist, sest ilma individuaalsuseta ei tunnetaks me end enam. Selle arusaama kohaselt oleks Jumal universaalne hing ja kõik elav oleks osa jumalikust Olendist. See on veidi muudetud kujul panteism.

Väidetakse ka, et hing on midagi kõlbelist, mateeriast erinevat ja sõltumatut, mis säilitab oma individuaalsuse pärast surma. See on üldlevinud arvamus, sest ühe või teise nime all on mõte sellest olevusest, mis elab pärast surma, levinud kõigi rahvaste juures, olenemata nende tsiviliseerituse astmest ja haridusest. Õpetus, mille kohaselt hing on põhjus ja mitte tagajärg, on spiritualistlik õpetus.

Jättes kõrvale nende vaadete analüüsi ja pidades silmas vaid küsimuse keelelist külge, märkame, et sõna hing kolm tähendust moodustavad kolm erinevat ideed, millest igaüks vajaks omaette sõna. See on kolme tähendusega sõna, mida inimesel tuleb mõista oma vaatepunktist lähtudes. Raskus seisneb keeles, mis sisaldab kolme mõiste väljendamiseks üheainsa sõna. Et segadust likvideerida, tuleks piirata sõna hing tähendust ühega neist kolmest mõistest. Valik ei ole tähtis; kogu küsimus on üksteisemõistmises, pelgalt inimestevahelises asjas. Meile näib loogilisim arvestada selle sõna kõige lihtsama tähendusega ja sellepärast nimetame HINGEKS mittemateriaalset ja individuaalset olendit, kes elab meis ning elab kauem meie kehast. Isegi kui seda ei eksisteeriks või kui see oleks vaid ettekujutus, oleks meil vaja sõna selle olendi nimetamiseks.

Eraldi sõnade puudumise tõttu kahe ülejäänud tähenduse väljendamiseks nimetame materiaalse, orgaanilise elu printsiipi eluprintsiibiks. Olgu selle päritolu missugune tahes, on see omane kõigile elavatele olevustele taimedest inimeseni. Et võib olla elu ilma mõtlemisvõimeta, siis on eluprintsiip eraldiseisev ning sõltumatu. Mõiste elujõud ei väljendaks sama tähendust. Ühed arvavad, et eluprintsiip on mateeria omadus, mis avaldab mõju siis, kui mateeria on mingis erilises seisukorras; teised - ja see on enamlevinud idee -, et see seisneb mingis erilises, kogu universumit hõlmavas väljas, millest iga olend ammutab ja assimileerib oma eluajal teatava osa, nii nagu me näeme inertseid kehi valgust imavat. See oleks siis mingi elufluidum, mis ei erineks elektrilisest loom-fluidumist, nimetatuna ka magnetfluidumiks, närvifluidumiks vms.

Olgu kuidas on, aga eksisteerib üks fakt, mida ei saa eitada, kuna see on vaatluse tulemus. Ja nimelt, et organitega olendid omavad mingit jõudu, mis sünnitab nähtust, mida nimetame eluks; et materiaalne elu on ühine kõigile organitega olevustele ega sõltu intellektist või mõttest; et intellekt ja mõtlemine on kindlate organitega liikide võimed. Ja lõpuks, et üks organitega liikidest, mis on varustatud intellekti ja mõtlemisega, nimelt inimene, omab erilise kõlbelise tunde, mis tõstab ta kõrgemale kõikidest teistest.

On arusaadav, et sõna hing ei sobi kokku materialismi ega panteismiga. Spiritualist mõistab täiesti hinge ükskõik millises tähenduses ilma, et see teeks kahju tema arusaamisele mittemateriaalsest individualiteediga olevusest, kellele ta annab teise nime. See sõna ei väljenda seega mingit absoluutset arvamust, see on nagu muutliku loomuga inimene, keda igaüks mõistku vastavalt oma arusaamisele ilma, et see peaks tekitama vaidlusi.

Segaduse kõrvaldamiseks (isegi kui kasutada sõna hing kõigis kolmes tähenduses) tuleks juurde lisada mingi teine sõna, mis selgitaks seisukohta, mille alusel mingit asja vaadeldakse või missuguses tähenduses sõna kasutatakse. See oleks siis üldine sõna, mis väljendaks koos materiaalse eluprintsiibiga veel intellektuaalse ja kõlbelise elu printsiipe ning mille tähendused erineksid lisanditest olenevalt nii, nagu näiteks gaasid erinevad üksteisest sõna osa poolest: hüdrogeen, oksügeen, nitrogeen jne.

Oleks vist kõige parem öelda eluhing, väljendamaks materiaalse elu printsiipi; intellektuaalne hing väljendamaks intellektiprintsiipi; vaimne hing väljendamaks meie individuaalsuse põhimõtet pärast meie surma. Nagu näha, on kõik vaid sõna küsimus, kuid see on üksteise mõistmiseks väga tähtis. Sellest vaatepunktist on eluhing omane kõigile organeid oma- vatele olevustele (taimedele, loomadele ja inimestele); intellektuaalne hing loomadele ja inimestele ning vaimne hing ainult inimesele.

Me uskusime selles küsimuses selguse olevat vajaliku seda enam, et spiritismi õpetus eeldab mingi mateeriast sõltumatu ja kehast kauem elava olendi eksisteerimist meis.

Autor: Allan Kardec oma teoses "Vaimude raamat"

Kuula pikemalt ja lähemalt spiritismist täna, neljapäeval kell 20 kui Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!" on külaliseks Brasiilia meedium, spiritist ja arst Andrei Moreira, kes on Allan Kardeci õpetuse edasikandja.


Vaimude õpetus: mis saab peale surma?
Allan Kardec
spiritism_ee


Mis toimub meiega surmahetkel? Mis saab peale surma? Kuhu läheb meie hing ja mis toimub vaimumaailmas? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsis vastuseid vaimudelt spiritismi looja Allan Kardec, kelle õpetust kannab edasi Brasiiliast pärit spiritist, meedium ja arst Andrei Moreira, kes räägib spiritismist pikemalt täna kell 14 Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!".

19. sajandil elanud ja tegutsenud Prantsuse haridustegelane Allan Kardec pani aluse spiritismile. Tema "Vaimude raamat" sisaldab erilise, vaimude õpetuse, mis on seotud üldise vaimse õpetusega, olles selle üks haru, mida võib seda nimetada üldise vaimse filosoofia osaks.

"Spiritistlik teadus jaguneb kahte ossa: katselisesse, mis tegeleb üldiste avaldustega, ja filosoofilisse, mis tegeleb intelligentsete avaldustega. Tõeline spiritistlik õpetus seisneb vaimude poolt meile antud õpetustes. Teadmised, mis sisalduvad neis õpetustes, on liiga rasked selleks, et neid võiks omandada tõsise, metoodilise uurimiseta. Ainult siis võib märgata suurt hulka fakte ja varjundeid, mis võimaldavad mingi arvamuse kujunemist," sõnab Kardec oma raamatus.

Toome teieni Allan Kardeci vestluse vaimudega teemal mis saab peale surma ning kuidas toimetab hing edasi peale kehast lahkumist. Puhuks kui kellelegi on huvi teemat edasi uurida ja süveneda, on küsimuse ette jäetud numbrid samamoodi, nagu on need Kardeci raamatus ja õpetuses.

Hing pärast surma, selle individuaalsus. Igavene elu

149. Mis juhtub hingega surmahetkel?

"See muutub uuesti vaimuks, s.t pöördub tagasi vaimude maailma, millest ta silmapilguks lahkunud oli."

150. Kas hing säilitab pärast surma oma individuaalsuse?

"Jah, ta ei kaota seda kunagi. Mis oleks ta siis, kui ta seda omadust ei säilitaks?"

Kuidas väljendab hing oma individuaalsust, kui tal ainelist keha enam ei ole?

"Hing säilitab ka omapärase välja, mis pärineb atmosfäärist, milles ta on kehastunud ning mis väljendab tema viimase kehastuse kuju, see on tema vaimukate."

Kas hing ei võta sellest maailmast midagi kaasa?

"Ei midagi peale mälestuse ning soovi üle minna paremasse ilma. See mälestus on kibedam või magusam, olenevalt sellest, kuidas hing oma elu kasutanud on. Mida puhtam ta on, seda selgemini saab ta aru kõige selle tühisusest, mis ta maa peale maha on jätnud."

151. Kuidas suhtuda arvamusse, mille kohaselt hinged pärast surma üldisesse eluallikasse tagasi pöörduvad?

"Kas ei moodusta kõik vaimud üht tervikut? Kas see ei ole eraldi maailm? Kui te kusagil seltskonnas viibite, olete te osa kollektiivist, aga säilitate siiski individuaalsuse."

152. Missugust tõendust võime saada hinge individuaalsuse säilimise kohta pärast surma?

"Kas vaimudelt saadavad teated ei ole tõenduseks? Kui te pimedad ei ole, siis saate nägema, kui te pole kurdid, siis kuulete kord, sest tihti on kuulda häält, mis tõestab teile ühe teise olevuse kohalolekut."

Need, kes usuvad, et hing pöördub pärast surma üldisesse algallikasse tagasi, eksivad, kui nad selle all mõistavad, et nad kaotavad oma eripära nagu veetilgad mis ookeani langevad. Kuid neil on õigus, kui nad mõistavad algallika all kehata olevuste kogu, millest iga hing ehk vaim moodustab ühe osa.

Oleksid hinged üldsusesse sulanud, siis oleksid neil kõigil ühised omadused ning poleks vahet üksteise vahel, neil puuduksid intelligents ja eriomadused. Kuid nad ilmutavad kõigis teadetes oma "mina" ning oma tahet. See mitmekesisus on tõendus isiksuse olemasolust.

Kui pärast surma midagi muud ei oleks kui see, mida nimetatakse suureks, kõiki isiksusi ühtesulatavaks üleüldsuseks, siis oleks see üleüldsus ühelaadiline ning järelikult oleksid kõik teated, mis nähtamatust ilmast tulevad, üksteisele täiesti sarnased. Et aga sealt häid ja halbu, õpetatud ning teadmisteta, õnnelikke ja õnnetuid olevusi leitakse, ja et seal on igasugused iseloomud, lõbusad ja nukrad, kergemeelsed ja sügavmõttelised jts, siis on selge, et seal on mitmesugused olevused. Individuaalsus saab veel silmatorkavamaks, kui need olevused tõendavad oma samasust vastuvaidlematute märkidega läbi isiklike, maapealsesse ellu puutuvate üksikasjade. Individuaalsuse säilimise vastu ei saa me enam vaielda, kui nad oma täies kujus meie ette ilmuvad.

153. Kuidas mõista igavest elu?

"Igavene elu on vaimu elu, kehaline elu on ajutine ja mööduv. Kui keha sureb, läheb hing igavesse ellu tagasi."

Kas ei oleks õigem igaveseks eluks nimetada nende vaimude elu, kes, olles täiuse juba saavutanud, ei pea enam katsumusi läbi tegema?

"Pigem on see igavene õnn. Aga see on ainult sõnade küsimus; nimetage asju, kuidas soovite, peaasi, et aru saate."

*

Hinge lahkumine kehast

154. Kas hinge lahkumine kehast on valus?

"Ei, tihti kannatab keha eluajal rohkem kui surma momendil. Hing ei tunne seejuures midagi. Valud, mis mõnikord surmaga kaasnevad, on vaimule rõõmuks, sest et vaim näeb liginemas oma katseaja lõppu."

155. Kuidas toimub hinge lahkumine kehast?

"Kuna sidemed, mis teda kinni hoidsid, on katkestatud, hing vabaneb."

Kas lahkumine sünnib äkitselt? Kas elu ja surma vahel on kindlat piiri?

"Ei. Hing vabaneb järk-järgult ega lenda äkitselt ära nagu puurist vabaks lastud lind. Need kaks staadiumi tulenevad teineteisest ning segunevad. Nii vabaneb vaim järk-järgult oma köidikutest; need lähevad lahti, mitte ei lõigata neid läbi."

Elu ajal on vaim seotud kehaga oma poolmateriaalse katte abil. Surm hävitab vaid keha ja mitte selle katte, mis orgaanilise elu katkemise järel kehast eraldub. Vaatlused näitavad, et surmahetkel ei ole vaimukatte vabanemine täielik; see toimub järk-järgult, ühel aeglasemalt, teisel kiiremini, olenevalt isiksusest. Mõnede juures on see vabanemine väga kiire, nii, et võib öelda, et surma moment on ka vabanemise moment, kusjuures nende vahe on ainult mõni tund. Teiste juures, eriti neil, kelle elu oli väga materiaalne ja lihalik, toimub eraldumine aeglasemalt ning vältab mõnikord päevi, nädalaid ja isegi kuid. See ei tähenda siiski, et kehas säilib ka elujõud või et elluärkamine oleks võimalik, vaid vaimu lihtsalt tõmbab keha poole. Tõmme on seda tugevam, mida suuremat tähtsust eluajal vaim mateeriale omistas. On loogiline, et mida rohkem vaim end identifitseerib mateeriaga, seda raskem on tal sellest vabaneda. Et intellektuaalne ja kõlbeline aktiivsus ning mõtete puhtus on vabanemise alus juba kehalise elu jooksul, siis on surma silmapilgul juba kergem. Seda on mitmel puhul tähele pandud.

Vaatlused näitavad samuti, et juhul, kui hinge lahkumine kehast sünnib liiga aeglaselt, siis võib vaim isegi mädanemise koledust tunda. Sellised juhtumid on erandlikud ning tulevad ette ainult mõnda teatud laadi elu ja surma puhul; seda esineb, muuseas, mõnede enesetapjate puhul.

156. Kas hinge lahkumine kehast võib toimuda enne orgaanilise elu täielikku lõppemist?

"Viimase hingetõmbe ajal on hing mõnikord kehast juba lahkunud, üksnes orgaaniline elu on veel sees. Inimene ei ole enam teadvusel, kuid temas on siiski veel elu. Keha on südame läbi liikuma pandud masin, ta elab, niikaua kui süda veel verd pumbata suudab ja selleks ei vaja ta hinge."

157. Kas ei ole hing mõnikord olukorras (ekstaasis), mis teda tulevast ilma näha laseb, seda, kuhu ta tagasi pöördub?

"Sagedasti tunneb hing, et sidemed, mis teda keha külge köidavad, lähevad lahti ja pingutab siis ennast, et täielikult vabaneda. Mateeriast pooleldi vabana näeb ta enda ees tulevikku avanevat ja tunneb juba ette rõõmu oma vaimuolekust."

158. Kas ei või tõuk, kes algul maa peal roomab, siis nukuna otsekui varjusurmas on ning hiljem taas elule ärkab, luua meile ettekujutust maapealsest elust, hauast ja tulevasest elust?

"Väikesel kujul küll. Kujund on hea; siiski ei tohiks te seda sõna- sõnalt võtta, nagu te sageli teete."

159. Missugune tunne on vaimul sel hetkel, kui ta tunneb end taas vaimumaailmas olevat?

"See on mitmesugune. Kui olete meelega kurja teinud, siis tunnete esimesel silmapilgul kahetsust ja häbi. Kui olete olnud õiglane, siis tunnete ennast otsekui raskest koormast vabanenuna, sest teil ei ole ühtki läbivaatavat pilku karta."

160. Kas leiab vaim kohe need üles, keda ta maapeal on tundnud ja kes on surnud enne teda?

"Jah, olenevalt vastastikusest austusest. Sageli tulevad nad teda tagasipöördumisel vaimude maailma vastu võtma ning aitavad tal mateeria mähkmetest vabaneda. Ta leiab paljud, keda ta oma maapeal viibimise tõttu juba kaua aega näinud ei ole. Ta näeb neid, kes on rändavas seisukorras ning külastab neid oma vendi, kes taas kehastunud on."

161. Kas vägivaldse surma puhul, kui organid veel vanadusest ega haigustest nõrgestatud ei ole, toimub hinge lahkumine ja elu lõpp ühekorraga?

"Üldiselt küll. Igatahes on vahe nende vahel väga lühike."

162. Kui inimesel näiteks pea otsast raiutakse, on tal siis mõni aeg teadvus säilinud?

"Tihti on see nii mõne minuti jooksul, kuni orgaaniline elu täielikult kustub. Tihti on aga hirm surma ees riisunud teadvuse veel silmapilk enne surma."

Jutt on teadvusest, mis tapetul on iseendast inimesena oma organite kaudu, mitte vaimuna. Kui ta ei kaotanud teadvust enne hukkamist, siis võib see tal säilida väheste hetkede jooksul, kuni lõpeb orgaaniline elu peaajus. See ei tähenda, et vaimukate on kehast täielikult vabanenud. Vastupidi, kõigil vägivaldse surma juhtudel, kui surm ei saabunud elujõu järkjärgulise hääbumise tagajärjel, on sidemed keha ja vaimukatte vahel kestvamad ning täielik vabanemine aeganõudvam.

Autor: Allan Kardec, spiritismi looja teoses "Vaimude raamat"

Kuula pikemalt spiritismist ja vaimude maailmast Kardeci õpetuse edasikandjalt - Brasiiliast pärit spiritist, meedium ja arst Andrei Moreira käsitleb vaimumaailma teemat täna kell 14 Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!".


Allan Kardec´i raamatust „Taevas ja Põrgu“ 4
Allan Kardec
spiritism_ee
Õiglase inimese surm

  Kohe pärast härra Sansoni Vaimu esimest väljakutset Pariisi Spiritismi Seltsis, andis varem kehast lahkunud spiritist Bernardi Vaim järgmise teadaande:
  „See mees, kelle surmaga te hetkel tegelete oli õiglane inimene, s.t. täis lootust ja meeleselgust. Nagu päev järgneb koidule, niisamuti vaimne elu järgneb tema maapealsele elule, katkemiseta ja vapustuseta. Tema viimane hingetõmme oli sarnane tänulikkuse ja armastuse hümnile. Kui vähe on neid, kes kogevad niiviisi seda vaevalist üleminekut! Kui vähe on neid, kes pärast meeltesegadust ja elu lootusetust, peab tõeseks asjaolude harmoonilist rütmi! Kui täiesti terve inimene, olles järsku köndistatud, kannatab äralõigatud keha liikmete tõttu, samuti ka kehast eraldatud skeptiku vaim tükeldub ja südantlõhestavalt viskub ilmaruumi, olles iseendast mitteteadlik.
  Palvetage nende segaduses olevate hingede eest; palvetage kõigi kannatavate eest, sest ligimese ja Jumala armastus ei piirdu ainult nähtava inimkonnaga, vaid see peab aitama ja lohutama ka ilmaruumi elanikke. Ilmse tõestuse selle kohta saite selle Vaimu muutumises, tema haua juures spiritistliku palve läbi, keda te küsitlete ja kes soovib teid arendada ja viia hea teele. Armastusel ei ole piire; ta täidab ilmaruumi ja annab ja saab vastastikku endi jumalikke lohutusi. Ka meri, näiliselt kohtudes taevaga enda piiril, küündib lõputus perspektiivis, mille etendus hurmab vaimu. Need on kaks avarust, vastastikku end puudutamas. Noh hästi; selline on see armastus; sügavam kui lained, lõputum kui ilmaruum, mis peab ühendama teid kõiki kehastunuid ja kehast väljunuid püha lõpliku ja lõpmatuse ühtsuses.“





Jobard

Brüsseli Tööstue Muuseumi direktor.
Sündinud Baissey`s  ja surnud Brüsselis järsu ajurabanduse tõttu 27.oktoobril 1861, olles 69 aastane.

                                                            I

Härra Jobard oli Pariisi Spiritismi Seltsi esimees.
Tema väljakutse toimus 8.novembril 1861, spiritismi koosolekul. Ennetades tema küsitlust, andis ta omaalgatusel järgneva teadaande:

  „Siin ma olen, keda tahtsite küsitleda, väljendades end selle meediumi abil, keda ma seni asjatult palusin. Kõigepealt soovin kirjeldada muljeid enda eraldumise kohta füüsilisest kehast: ma tundsin mingit seletamatut kõikumist; hetkel meenus minu sündimine, minu noorusaeg, minu vanadus; Selgelt linastus mälestus kogu minu elust. Ma ainult tundsin justkui mingit vaga soovi olla lõpuks piirkondades, mida kirjeldab meie usk. Pärast see segadus selgines: ma olin vaba ja minu keha lamas liikumatuna. Oh! Mu kallid sõbrad, millist kergendust kogetakse ilma raske kehata! Millist rõõmu, Maailmaruumi ulatuse juures. Siiski, ärge mõelge, et ma järsku muutusin Jumala valituks; ei, ma olen nende Vaimude keskel, kes, õppides natuke, peavad veel palju õppima! Veidi aja eest ma meenutasin teid, vendasid pagenduses, ja ma kinnitan teile oma sümpaatiat, ja kõik minu heasoovid ümbritsevad teid.
  Kas soovite teada missugused Vaimud mind vastu võtsid? Millised on minu muljed? Hästi sõbrad, nad olid ju need, keda me välja kutsusime, kõik need vennad, kes võtsid osa meie tööst. Ma nägin väga suurt sära, kuid ma ei suuda seda kirjeldada. Ma püüdsin seda eristada, mis oli audentne varem saadud teadaannetega. Ma olin valmis kõigele vastu rääkima, mis oleks tundunud ekslik. Valmis olema tõe rändrüütliks ka selles maailmas, sama nagu olin maapeal.“
.
                                                                                              Jobard

1.Küsimus: Kui olid Maa peal, siis palusid, et me kutsuks sind vestlusele ja seda me nüüd teeme, mitte ainult, et seda soovi täita, vaid et veelkord tunnistada sulle meie siirast sümpaatiat, samaaegselt meid õpetades, kuna mitte keegi ei saa paremini kui sina anda meile täpseid selgitusi selle maailma kohta, kus sa täna elad. Oleme õnnelikud, et saame vastuseid oma küsimustele.
Vastus: Nüüd, kõige tähtsam on teie õpetamine. Teie sümpaatia suhtes näen veel poolikult ja selle tõestust saan ainult sellest, mida kuulen ja juba see on suur saavutus.

2.Küsimus: Ideede kinnistamiseks ja järjekindlaks jäädes, küsimegi, et kus kohas sa siin hetkel asud ja kuidas me näeksime sind, kui see oleks lubatud?
Vastus: Olen meediumi kõrval, sama välimusega kui Jobard, kes istus teie laua ääres, sest teie surelikud silmad, veel looritatud, ei ole veel võimelised nägema Vaime ilma sureliku kehata.

3.Küsimus: Kas sa suudad muutuda meile nähtavaks? Vastasel juhul, mis on selle takistuseks?
Vastus: Teisse puutuv olukord on ju täiesti isiklik. Nägev meedium näeks mind, kuid teised inimesed ei näe.

4.Küsimus: Kas oled praegu samas kohas, kus harilikult olid füüsilises kehas olles, meie spiritistlike seansside ajal? Need, kes tol ajal nägid sind siin füüsilisena, kujutlevad ka praegu sind samana, kuigi nüüd on sul fluidumlik keha, kuid vorm on sama. Kuigi me ei näe sind lihalike silmadega, siis näeme siiski mõttega; kui sa ei saa suhelda kõne abil, siis saad sa suhelda meediumi vahendusel kirjutades. Seega suhtlus sinuga ei katkenud surma tõttu ja me saame omavahel suhelda lihtsalt ja komplektselt nagu varem. Kas täpselt nii asjad toimivadki?
Vastus: Jah, ja te teate seda juba ammu. Ma saan siin selles kohas olema ka edaspidi, teie teadmata, kuna minu Vaim elab edaspidigi teie juures.

!)  Me pöörame teie tähelepanu lausele: minu Vaim saab elama teie juures, mis ei ole lihtsalt metafoor, vaid reaalsus. Mõistmise abil, mida Spiritism võimaldab teada Vaimude loomusest, teame, et kes tahes võib olla meie juures, mitte ainult mõttega vaid ka isiklikult omas eeterlikus kehas, mis teeb ta eraldiolevaks isiksuseks. Seega üks Vaim võib pärast keha surma elada meie juures nagu oli kehas olles, tegelikult pareminigi pärast surma, sest ta võib omatahtsi vabalt liikuda. Nii meil on nii mõnigi nähtamatu sööma- ja joomakaaslane. Mõned on ükskõiksed, teised on ahvatletud meie südamekallutusest. Siia kuulub järgnev lause: Nad elavad meie juures ja aitavad meid, inspireerivad meid ja kaitsevad meid.

5.Küsimus:  Äsja füüsilises kehas olles, istusid siin samas kohas. Kas praegused tingimused näivad sulle imelikena? Missugune on sinu olukorramuutuse mõju?
Vastus: Need tingimused ei näi mulle mitte kuidagi imelikena, sest  füüsilisest kehast väljunud Vaim naudib küllalt täiuslikult selgeltnägemist selleks, et mitte jätta lahendamata mis-tahes ettetulevaid küsimusi.

6.Küsimus: Kas sa mäletad, et olid samas olukorras enne viimast elu Maal? Kas sa koged mis-tahes muutust selles suhtes, võrreldes praegust olukorda selle möödunuga?
Vastus: Ma mäletan eelmisi eksisteerimisi ja tunnen, et olen paremaks muutunud, sest ma samastan end sellega, mida näen. Eelmistes eksisteerimiste segasuse kestel, ma tunnetasin ainult maapealseid eksimusi.

7.Küsimus: Kas sa mäletad üleeelmist taaskehastumist, seda, mis eelnes Hr. Jobard´ile?
Vastus: Ho! ma mäletan hästi seda…Ma olin viletsusest vaevatud  mehaanik ja püüdsin oma käsitööd edendada. Olles Jobard, viisin ellu vaese töölise unistused ja ma tänan Jumalat, kelle piiritu headus pani seemne minu ajju, mille  taim hakkas idanema.

8.Küsimus: Kas sa oled juba suhelnud mujal?
Vastus: Olen vähe suhelnud. Mitmes kohas on keegi Vaim võtnud minu nime; mõnikord olin tema kõrval ja ma üldsegi ei suutnud temaga vahetult suhelda. Nii värske on minu „surm“, et ma veel kannatan mõningate maapealsete mõjude all. On vajalik, et sümpaatia muutuks täiuslikuks, selleks, et suudaksin väljendada oma mõtet. Varsti ma saan hakata tegutsema tingimusteta, kuid nüüd ma ei suuda seda. Kui veidi kuulsam inimene sureb, teda kutsutakse välja siin ja seal, ja arvutult Vaime ruttavad sellest osa võtma isiksuse tuntuse tõttu. Vaat nii toimus minuga mitmel korral. Teile ma kinnitan, et kohe pärast eraldumist kehast vähesed Vaimud suudavad suhelda, isegi puhaste meediumide vahendusel.

9.Küsimus: Kas sa näed Vaime enda juures?
Vastus: Jah, eriti Lazaro`t ja Erasto`t ja kaugemal Tõe Vaimu lehvitamas avaruses; pealegi veel hulga vaime teie ümber, teenimisaldis ja heasoovlikud. Olge õnnelikud, sõbrad, sest hästi mõjusad mõjud hoiavad teid langemast eksimiste võimsate küünte haardesse.

10.Küsimus: Kui olid füüsilises kehas, siis nõustusid sellega, et Maa formeerus nelja planeedi ühinemisel. Kas praegu arvad ka nii?
Vastus: See oli eksitus. Uued geoloogilised avastused tõendavad ümberlükkamatult Maa järk-järgulist teket. Maa, nii nagu teised planeedid, omas isiklikku elu ja Jumal ei vajanud seda suurt korratust, mis oleks tekkinud planeetide ühinemisega. Vesi ja tuli on Maa kõige ainsamad orgaanilised elemendid.

11.Küsimus: Kas  ka nüüd nõustud, et inimesed võisid langeda katalepsia seisundisse määramatuks ajaks ja et inimese  sugu niiviisi ilmus Maa peale?
Vastus: See on minu meele täielik illusioon, mis alati viis nihkesse eesmärgi. Katalepsia võib kesta pikalt, kuid mitte lõputult: ida kujutlusvõimest liialdatud traditsioonid, legendid. Mu sõbrad, ma juba ammu kannatan illusioonide tõttu, mis toitsid minu Vaimu; ärgu valmistagu see teile pettumust. Ma õppisin palju ja täna ma saan öelda teile, et minu intellekt, kuigi suutlik assimileerima erinevaid ja mahukaid uuringuid, siiski säilitab veel enda viimasest maapealsest kehastusest üleloomulikku ja müstika kalduvust, mida  ammutas populaarsest kujutlusallikast. Ka pragu ma vähe  tegelen puht intellekti küsimustega, selles mõttes, nagu teie seda hindate. Ja kuidas suudaksin seda tehagi, olles hurmatud ja imestusejoovastuses ümbritsevast üleloomulikust etendusest? Ainult see Spiritismiside, mida te inimesed ei suuda mõista, võib ahvatleda mind sellele Maale, millelt lahkusin – ma ei ütle, et rõõmuga, sest see oleks ülbitsemine – aga sügava vabanemise tundega.

!) Kui Selts kehtestas liikmemaksu Lioni  tööliste soovil, veebruaris 1862, siis üks seltsi liige andis 50 franki, s.t. 25 franki enda eest ja 25 franki Hr. Jobardi eest, mispeale  hr.Jobardi vaim andis meediumi vahendusel järgmise sõnumi:
   „Ma olen väga rõõmus ja uhke selle üle, et ma ei ole spiritistidest vendade poolt unustatud.
Ma tänan lahket südant, kes andis osaduse raha, mille ma annaksin, kui elaksin teie maailmas.
Selles maailmas, kus praegu elan on raha vajadus null. Nii, et mul oli vaja pöörduda sõbra rahakoti poole, et materiaalselt tõestada, et ka mina kurvastan Lioni vendade õnne puudumise tõttu. Julged Jumala viinamarjaistanduse hooldajad, teil tuleb palju veenduda, et ligimese ja Jumala armastus ei ole tühjad sõnad, sest rikkad ja vaesed näitasid teile, kriisi olukorras, sümpaatiat ja vennaarmastust. Olete suure inimarmastuse teel progressile.
  Noh hästi, tahtku Jumal, et te oleks sellel teel õnnelikud, ja sõbralikud Vaimud toetagu teid, selleks, et te lõpuks triumfeeruks! Mina alustan oma vaimset elu rahulikumalt, olles vähem segaduses sagedaste väljakutsete tõttu, mis mulle sadasid. Maised harjumused veel mõjuvad Vaimudele, ja kui Jobard vabaneb sellest, siis ta palub oma tõsiseid sõpru, et nad teda ikka vestlema kutsuks.
  Siis me süveneme sügavamalt praegu pinnapealselt käsitlevatesse küsimustesse ja teie Jobard, siis täiesti ümberkujunenuna, suudab olla kasulik, nagu ise kogu südamest soovib.“

                                                                               Jobard

  Tõlge Esperanto keelest   August K.

Allan Kardec´i raamatust „Taevas ja Põrgu“ 3
Allan Kardec
spiritism_ee
ÕNNELIKUD VAIMUD
III


9.Küsimus: Millistena, mis aspektist esitlesid Vaimud end sulle? Kas inimese vormis?
Vastus: Jah, minu kallis sõber; seal, Maa peal, Vaimud õpetavad meile, et teises maailmas nad säilitavad sama väljanägemise, mis teenis neid Maal ja see on ju tõsi. Kuid on vahe  ebagraatsilise masina, kes lohistab kaasa viletsuseprodukti ja vaimse keha imetlusväärse voolavuse vahel! Inetust ei ole enam olemas, sest selle näojooned kaotasid jäikuse, kujunenud iseloomu väljendamiseks, mis eristas inimrasse. Jumal tegi õnnelikuks need graatsilised kehad, kes elegantselt end liigutavad; nende keelendi tooni ei ole võimalik teile tõlkida ja nende vaade ulatub tolmust tähtedeni! Kujutlege endale seda, mida Jumal suudab luua oma kõikvõimsuses? Tema, see arhitektide arhitekt ja siis te saate kahvatu mõistmise Vaimude kujust.

10.Küsimus: Sinu suhtes, kuidas sa näed? Kas sa tunned ära endas mingit piiratud vormi, ümberpiiritletut, olgugi väga peenelt tajutavat? Kas tunned endal mingit pead, tüve, sääri ja käsivarsi?
Vastus: Säilitades oma inimese idealiseeritud, jumalikk kuju, Vaim saab, takistuseta omada kõiki kehaliikmeid, millest räägite. Ma perfektselt tunnen oma käsi koos sõrmedega, sest me saame tahteliselt ilmuda teie juurde ja suruda teie käsi. Ma olen oma sõprade juures ja surun nende käsi, ja nemad seda ei näe. Meie voolavuse suhtes ja tänu sellele, me saame minna kõikjale, mitte läbides seda ilmaruumi, ega tekitades mingisuguseid sensatsioone, kui peaksime seda soovima. Praegusel hetkel minu käed on teie ristatud käte vahel. Näiteks ma ütlen teile, et armastan teid; kuid minu keha ei hõiva mingit ruumi, see valgus läheb sellest läbi, mida teie nimetate imeks, kui te seada näeksite. Vaimu jaoks on see pidev igahetkeline tegevus.
Vaimude nägemisvõimet ei saa võrrelda inimese nägemisvõimega, kuna nende keha ei oma mingit reaalset sarnasust; nende jaoks kõik transformeerub nii olemuslikult kui samuti üldiselt. Teile ütlen uuesti, et Vaim omab mingit jumalikku teravmeelsust, mis haarab mahutab kõike, nii et võib ära arvata teiste mõtteid; ta saab mugavalt võtta kõige sobivama vormi, et muutuda tuntavaks. Tõeliselt proovid lõpetanud Vaim, eelistab seda vormi, mis juhatas teda Jumala juurde.

11.Küsimus: Vaimudel ei ole sugu. Kuna sa mõni päev tagasi olid mees, siis me tahame teada, kas sa omad oma uues olukorras rohkem mehe loomust kui naise? Ja see sama, mis toimub sinuga , võib-olla käib ka ammu füüsilisest kehast lahkunud Vaimude kohta?
Vastus: Meil ei ole motivatsiooni kuuluda ei mehe ega naise loomusesse: Vaimud ei taastooda end. Vaimud on Jumala looming, nii nagu soovis, oma imetlusväärsete projektide kohaselt Ta pidi Vaime taaskehastama Maa peal. Nii Jumal allutas Vaimud selle liigi taastootmise seadustele, sugude koostoime karakteristika järgi. Kuid teie peate tundma, liigse selgituseta, et Vaimud ei saa omada sugu.

!) Alati öeldakse, et Vaimudel ei ole sugu, kuna see on vajalik  ainult kehade taastootmiseks.
Tegelikult, kuna Vaimud ei taastooda end, siis sugu oleks neile täiesti kasutu. Meie küsimuse eesmärk ei olnud selle fakti kinnitamiseks, vaid muljete tundmiseks, milliseid härra Sanson säilitas oma maisest olukorrast, kuna ta äsja oli kehast lahkunud. Puhtad Vaimud mõistavad perfektselt oma olemust, kuid mittepuhaste keskel, kes ei ole vabanenud mateeriast, on paljud, kes arvavad taaskehastununa Maa peale, et kired ja soovid on samad. Nii nad mõtlevad, et nad veel on samad, nagu oli, s.t. mees või naine. On ka neid Vaime, kes tõeliselt arvavad endil olevat sugu. Sellised vastakad arusaamiste väljendused tulenevad Vaimu harituse kraadist ja seega viga on küsijas, kes hoolikalt ei uuri oma küsimuste õigsust.

12.Küsimus: Kuidas kirjeldaks sealset koosolekut? Kas see paistab sama olevat kui elasid maapeal? Kas need isikud näivad sulle samasugustena? Kas kõik on sama selge ja vahet tegemist võimaldav kui möödanikus?
Vastus: Palju selgem, sest ma saan teie kõigi mõtteid lugeda, tundes õnne heamõju mulje tõttu, mis on saadetud kõigi kogunenud Vaimude heatahtest. Ma soovin, et sama kriteerium oleks tunnetatav mitte ainult Pariisis, vaid kogu Prantsusmaal, kus eksisteerivad eraldunud grupid, vastastikku kadestavad, valitsetud agiteerivate Vaimude poolt, kes lõbutsevad korratuses,  samal ajal kui Spiritism peaks inspireerima komplektset ja absoluutset „MINA“ unustamist.

13.Küsimus: Sa ütlesid, et saad lugeda meie mõtteid: Kas saad selgitada meile, kuidas tekkib selline ülekanne?
Vastus: See ei ole kerge. Et me kirjeldaks teile seda erakordset meie nägemisvõime imetlusväärsust, seda selgitades, oleks teil vaja oma käsutuses omada mingit kogu uute tegijate arsenali, mis muide ei tooks teile midagi, sest teil on omad materiaalselt piiratud võimed. Kannatlikkust…  Muutuge heaks, ja te edukalt saavutate kõik. Praegusel ajal te võite ainult omada seda, mida Jumal oli nõus teile andma, kuid katkematu progressi lootusega; hiljem saate olema nii nagu meie. Püüdke siiski surra armus, et te palju teada saaks. Teada tahtmine on mõtleva inimese stiimul, mis rahulikult saab juhtima teid surmale, reserveerides teile kõikide olnud, olevate ja tulevaste  soovide rahuldamist. Kuni te ootate, ma ikka vastan teie küsimustele nagu saan ja oskan: see õhk, mida hingate, ei ole kombatav, nagu me ise, just nagu stereotüübistab  teie mõtet; see puhumisõhk, mida väljutate on enam-vähem sageli teie Vaimu loetavad kommentaaride ja mõtete kirjutatud leheküljed. Teie juures on need nagu jumalik telegraaf, mis kõike edastab ja graveerib.

Allan Kardec´i raamatust „Taevas ja Põrgu“ 2
Allan Kardec
spiritism_ee
ÕNNELIKUD VAIMUD

Tseremoonia ajal surnuaial ta dikteeris järgmised sõnad: „Ärge kartke surma mu sõbrad: see on elu arenemisaste, kui tead hästi elada; see on õnn, kui te seda hästi väärtustate ehk veel parem kui te hästi täidate omi proove! Ütlen veelkord: olge julged ja heatahtlikud! Jätke maapealsetele rikkustele ainult pisike tähtsus ja te saate olema tasustatud.“



                                                     II

(Pariisi Spiritismi Selts, 25. aprill 1862)


  1. Väljakutse.

Vastus: Olen teie lähedal, mu sõbrad.

  1. Küsimus: Arvame end olevat õnnelikud selle intervju üle, mis toimus sinu matustel. Tänu sinu loale oleme veelgi õnnelikumad, kui me vestlust jätkame meie õpinguteks.

Vastus: Olen valmis ja olen sellest õnnelik, et te mõtlete minu peale.


  1. Küsimus: See vale arusaam, mis meil on nähtamatust maailmast, mõnikord juhib meid kahtlustesse. Seepärast see, mis võiks meid õpetada, on meie jaoks kõige tähtsam. Seega ärgu sind üllatagu meie küsimused, mis me sulle esitame.

Vastus: Ma ootan  ja ei üllatu.


  1. Küsimus: Sa selgesti kirjeldasid üleminekut vaimusfääri. Sa ütlesid, et sel momendil, kui keha teeb viimse hingetõmbe, elu läheb ära ja nägemine kustub. Kas see moment toob kaasa mingi valu tunnetuse?

Vastus: Täitsa kindlasti, kuna see elu ei ole miskit muud, kui järjepidev valude seeria, milledest surm on komplektsaadus. Sellele järgneb vägivaldne lahti murdumine, justkui Vaim peaks tegema mingit erakordset pingutust, et põgeneda oma ümbrisest, vabanemisvaev kogu olevast sisseimbunust, kaotades teadvuse enda määratluse kohta.

See olukord ei ole üldine, kuna kogemus tõestab, et mõned vaimud kaotavad teadvuse enne surma ja samuti nagu eraldumine kehast toimub vaevusteta nendel, kes on saavutanud füüsilisest kehast teatud vabanemiskraadi.


  1. Kas sinu teadmise kohaselt on Vaime, kellede ülemineku hetk põhjustab rohkem vaeva? Kas see näiteks materialistile on valusam?

Vastus: Nii on ju kahtlemata, kuna valmistunud Vaim juba unustas kannatused, s.t. on harjunud sellega, ja see rahulikkus millega ta käsitleb surma, ei võimalda tal topelt kannatada, kuna ta teab, mis teda ootab. Moraalne kannatus on füüsilisest tugevam ja selle puudumine surma hetkel, on iseenesest justkui suur südamekergendus.
Uskumatu Vaim sarnaneb surma mõistetule, kelle mõte  kujutab ette suurt lõikeriista ja tundmatut olukorda. Selline surm elamus on ka ateistil.


  1. Küsimus: Kas esineb karastunud materialiste mõtlemas sel ülemineku hetkel, et neid heidetakse olematusesse.

Vastus: Jah, nad usuvad viimse hetkeni mitte millessegi, kuid eraldumise hetkel selle Vaimu kahtlus võtab teda haardesse ja piinab teda. Siis ta küsib endalt, et mis juhtus? Ta tahab midagi teha, kuid ei saa midagi teha. Eraldumine ei saa komplekselt toimuda ilma selle teadmatuse  muljeta.

!)  Teiste olukordade juures, üks Vaim andis meile järgneva surma kirjelduse: Viimastel hetkedel nad kogevad kohutavate luupainajate ängistust, kellede võimus nad näevad end käänuliste kuristike serval,  neid kohe alla neelamas. Nad tahavad põgeneda, aga ei saa. Nad püüavad millele tahes haakuda, kuid ei leia toetuskohta ja tunnevad, et hakkavad ära kukkuma. Nad tahavad hüüda, karjuda, kuid ei suuda piuksugi teha. Siis me näeme, et nad väänduvad, tõmbavad käed kokku, väljutavad lämmatatud karjeid ja näitavad niipalju teisi luupainajate sümptomeid, kellede ohvrid nad on.
Hariliku une luupainaja puhul ärkamine kaotab sinu rahutuse ja sa oled mõistuse poolt rahustatud, et sa magasid. Surma luupainaja mitmekordselt pikeneb, isegi aastaid kestvaks, ja see teeb tunnetuse veel vaeva tegevamaks Vaimule. See on pimedus, milles ta upub.


  1. Küsimus:  Ütlesid, et surma hetkel ei näinud sa midagi, kuid oli ettetunnetus. Mõistagi, et füüsiliselt sa ei näinud midagi, kuid mida sa ette tunnetasid enne nägemise kustumist? Kas see oli juba  Vaiumaailma helendus?

     Vastus: Seda ma juba varem ütlesin: surma hetk annab Vaimule nägemise; tema silmad ei
      näe, kuid see Vaim, kes omandab mingi palju teravama nägemisvõime, kohe avastab
      mingi maailma, ja tõde, järsku särades annab momentaalselt sellele väga suure rõõmu
      või sügava kurbuse vastavalt teadvuse olukorrale või  mäletamise möödunud
      eksisteerimisest.

   !)  Jutt on hetkest enne surma, hetkest, kui teadvus kaob, kuna need mistahes meeldivad või ebameeldivad muljed kestavad edasi pärast ärkamist Vaimusfääris.

8.Küsimus: Kas sa võid meile öelda seda, mis muljestas sind, mida nägid hetkel, kui avanesid silmad  valgusele? Kas saad seda meile kirjeldada, kui võimalik, siis neid olukorra aspekte, mis ilmusid sulle?
Vastus: Kui suutsin ärgata ja näha, mis avanes silmadele, olin ma justkui võlutud, midagi mõistmata, kuna meeleselgus ei taastu koheselt. Kuid Jumal, kes tõestas rohkelt mulle headust, lubas, et ma uuesti saaks võimed ja siis ma nägin mind ümbritsevaid palju häid sõpru. Kõik kaitsvad Vaimud, kes mind aitavad, ümbritsesid naeratades mind. Mingi ebavõrdne rõõm kiirgas nende ilmest ja ka mina, tugev ja hingestatud, võisin pingutuseta joosta läbi avaruste. Seda, mida nägin, ei ole inimkeeles nimetusi. Hiljem tulen tagasi, et teile rohkem oma läbielamistest rääkida, loomulikult ületamata Jumala poolt määratud piiri. Teadke, et selline õnn, nagu teie mõistate, ei ole muud kui pettekujutlus. Elage targalt, pühalikult üksteise ja Jumala armastuses, ja te saavutate õiguse nendeks muljeteks, lõbudeks, milliseid kõige väljapaistvamad poeedidki ei suuda kirjeldada.

!)  Maailma jutud on täis absurdseid kirjeldusi, kus võib-olla mingil määral ja osaliselt on kirjeldatud ka Vaimude maailma. Härra Sanson samastab end siin aga mehega, kes uinus majalobudikus kuid ärkas luksuslikus palees, ümbritsetuna säravast õukonnast.
 

Allan Kardec´i raamatust „Taevas ja Põrgu“ 1
Allan Kardec
spiritism_ee
ÕNNELIKUD VAIMUD

Sanson


Sanson oli Pariisi Spiritismi Seltsi liige ja suri 21. aprillil 1862. aastal pärast aastast ränki kannatusi. Tundes surma saabumist ette, kirjutas Seltsi juhatajale järgmise kirja:
„Võimalik, et mind üllatab peagi kehast lahkumine, seega on mul peas jälle mõte, mida ma väljendasin aasta tagasi, et te kutsuksite siis võimalikult kohe minu Vaimu vestlusele. Soovin enda kasutu olemise Seltsis sellega hüvitada, et anda teile peale kehast eraldumist järk-järgult selgitusi olukordadest, mis nn. surmale järgneb. Meile spiritistidele on see üleminek Jumala plaani eesmärgi kohaselt alati kasulik. Peale selle palve, et te austaks sellega minu algarengus vaimu ja innustaks mind uuesti taaskehastuma. Ma julgen sisendada teile  ja kolleegidele, et te väga paluksid Kõigevägevama abi, et Ta annaks  mulle abiks häid ingleid ja ka meie vaimset juhti Püha Ludoviko´t. Et nad aitaks mul valida sobivat uut kehastust ja selle aega. See on minu ammune soov.
Ma ei suuda usaldada oma vaimseid võimeid, et eneseusalduses varakult paluda Jumalat uue keha saamise kohta, milles saaksin õigustada Jumala headust ja seega edendada isiklikku arengut ja pikendada elamist Maal või mingis teises kohas.“

Selleks, et rahuldada seda soovi, ruttasime mõnede Spiritismi Seltsi liikmetega surnukuuri, kus tema keha ees toimus järgnev vestlus, tund enne matust. Meil oli topelt eesmärk: täita lahkuja viimane soov ja jälgida  teda kehast lahkumise hetkest alates. Arvestades, et tegemist on väljapaistvalt haritud, intelligentse ja sügavalt spiritismi tõdedes  veendunud inimesega. Me ju läksime tema esimeste muljete kohta tõestusi saama, et kuivõrd mõjuvad mõistmisele Vaimu olukorras spiritismi tõed. Selles ootuses me ei pidanud pettuma, sest Sanson kirjeldas täitsa selgemõistuliselt üleminekut, nähes oma keha suremas ja enda taassündi Vaimusfääri, seda harva esinevat kirjeldust võimaldas edastada ainult tema teadvuse kõrge tase..

( Surnukuur, 23. aprillil 1862 )


  1. Vaimu väljakutse.

    Vastus: Ma rahuldan teie palve, nagu ma lubasin.


  1. Küsimus: Minu kallis hr. Sanson,  täites enda kohustust, me meelega kutsusime sind kohe peale keha surma, täites sinu soovi.

Vastus: See on eriline Jumala arm, mida Jumal mulle võimaldab esineda. Ma tänan teid heatahte eest, kuid ma olen nii nõrk, et ma värisen.


  1. Küsimus: Sa kannatasid ju väga palju. Kuidas sinu enesetunne praegu on? Kas sa veel tunned oma valusid? Võrreldes tänast olukorda kahe päeva tagusega, missuguseid tunnetusi sa koged nüüd?

Vastus: Olen väga õnnelikus olukorras. Olen taastunud ja uuendatud nagu öeldakse. Ma ei tunne vanadest valudest enam midagi. Üleminek maapealsest elust  Vaimusfääri hakkas põhjustama mulle  mingit tundmatut olukorda, sest mingil puhul jäetakse meeleselgusest ilma mõneks päevaks. Mina siiski tegin palve Jumalale, et Ta lubaks mul rääkida oma kallitele, ja Jumal rahuldas minu palve.

4. Küsimus: Kui palju aja pärast su mõistmine selgines?
Vastus: Pärast kaheksat tundi. Ma kordan, Jumal tõestas mulle oma headust, suuremat tõestust kui ma väärin ja ma ei tea kuidas Teda tänada.


  1. Küsimus: Kas sa oled päris kindel, et sa ei kuulu meie maailma? Kui jah, siis kuidas sa saaksid seda meile tõestada?

Vastus: Ho! Ma kindlasti ei kuulu teie maailma, kuid ma alati saan olema teie kõrval, et teid kaitsta, et te jutlustaks armastuses ja loobumises, mis olid minu elu juhised. Pärastpoole ma hakkan õpetama tõest usaldust, seda spiritistlikku usaldust, mis peaks tõstma hea ja õiglase isiku usutahet, et olen tugev, kindel, teisisõnu – olen muudetud.
Minus te enam ei tunne ära haiget vanakest, kes aina kõike unustas ja vältis nii lõbu kui rõõmu. Olen Vaim ja minu kodumaaks on maailmaruum. Minu tulevik on Jumal, kes selles lõpmatuses valitseb. Minu sooviks on saada rääkida   oma lastele , õpetada neile  seda sama, mille uskumisest nad keeldusid.


  1. Küsimus: Mis efekti pakub sulle sinu füüsiline keha , mis lamab siin kõrval?

Vastus:  Minu keha! Kahetsusväärne, vilets jääk… uuestitekkiv tolm, kuni ma mäletan kõiki kes mind austasid. Ma näen seda kahetsusväärset ihu mädanevat, mis oli Minu (Vaimu) elukohaks paljude prooviaastate kestel. Tänan sind armetu keha, sest sa puhastasid minu Vaimu! Minu kannatused, kümnekordselt õnnistatud, sest tõstsid minu võimet, mis võimaldab suhelda teiega juba nüüd…


  1. Küsimus: Kas säilitasid oma mõtted viimse hetkeni?

Vastus: Jah. Minu Vaim (Teadvus) säilitas oma võimed ja kui ma enam ei näinud, oli mul eeltunnetus. Kogu minu eksisteerimine avardus mäletamises ja minu viimane mõte oli, minu viimane palve oli selleks, et saaksin teiega suhelda nii nagu seda praegu teeme. Seejärel palusin Jumalat, et Ta teid kaitseks, et täituks minu elu unistus.


  1. Küsimus: Kas sa oled teadlik selle hetke kohta kui sinu keha väljutas viimase hingamise? Mis toimus sinuga sel hetkel? Missugust tunnetust sa kogesid?

Vastus: Kaob elu ja nägemine, ehk täpsemini, Vaimu nägemine kustub; leitakse end olevat tühjuses, tundmatuses, ja  tundmatu võime poolt lohistatud. Tuntakse end rõõmu ja suuruse maailmas. Mina ei tundnud ega ei mõistnud  midagi, kuid siiski mingi sõnul- seletamatu rõõm, valudest ja raskusest vaba, joovastusin naudingust.


  1. Küsimus: Kas tead… mida ma kavatsen lugeda sinu keha haua juures?

Vaevalt sai öeldud esimesed sõnad selle kohta, kui Vaim vastas enne kui ma lõpetasin küsimust. Ilma mingi küsimiseta ta ka vastas mingile kohalolijate vahelise ütlusele selle kohta, et kas on ikka sobiv lugeda seda teadaannet surnuaial, nende isikute juuresolekul, kes ei jaga meie arusaamu.
Vastus: Oh! Ma tean mu sõber ja ma tean, sest ma nägin sind eile samuti nagu täna… kui suur on minu rõõm! Tänan! Tänan! Räägi…räägi mind mõistvalt ja et sind austataks. Mitte midagi sa ei pea kartma, sest surma austatakse… Niisiis räägi, et ka uskumatud saaks usalduse Jumalaga; räägi julgelt, usaldavalt Jumala armastusest, et minu lapsed võiks mõista seda väga püha usku.

                                                                                  J. Sanson

Allan Kardec „Taevas ja Põrgu“ osa
Allan Kardec
spiritism_ee
Spiritismi Selts Pariisis, 1861

Antonio B

Elusalt maetud.  Võrdne tagasikaristus.

Antonio B… , oma mõttekaaslaste poolt väga austatud väärikas kirjanik, kes täitis erinevusi tajuvalt ja ausalt mitmeid avalikke ameteid Lombardios umbes 1850. aastal, kukkus surnult epilepsia ataki tagajärjel.
Sellistel puhkudel, nagu mõnikord juhtub, tema surma peeti loomulikuks, mida kinnitas ka kehale ilmunud laiba tunnused.
Viisteist päeva pärast tema matuseid, juhusliku olukorra tõttu, tema perekonna palvel, kaevati haud lahti. Põhjuseks oli kirstu unustatud medaljon. Suur oli juuresolijate imestus, kui kirstu avamisel märgati, et keha oli muutnud oma asendit, oli keeranud end kõhuli ja – hirmus asi – et üht kätt oli elustunud maetu ise närinud.
Oli ilmne, et õnnetu Antonio B… oli elusalt maetud ja võimalik, et südamevalust ja lämbumisest surnud.
Pariisi Spiritismi Seltsi meediumi poolt vestlusele kutsutud  augustis 1861. aastal , tema sugulaste palvel, kus ta vastas küsimustele.

1. Väljakutse. – Vastus: Mida te soovite?

2. – Ühe teie sugulase palvel me kutsusime teid ja kui te olete nii lahke ja vastaksite meile.
- Vastus: Jah, ma soovin seda teha.

3. Kas te mäletate midagi oma surmast?
- Vastus: Oh! Kindlasti mäletan. Kuid miks te elustate selle karistuse mäletamist?

4. Kas te olite tõepoolest hoolimatult maetud?
- Vastus: Jah nii pidi toimuma, kuna  varjusurm näis reaalse surmana.: olin peaaegu veretu.

„Võidakse võtta seda kui enne sündi olevat määratlust“

5. Kas need küsimused on sulle ebameeldivad? Kas on vajalik, et lõpetaksime küsimise?
-  Vastus: Ei. Te võite jätkata.

6. Kuna sa jätsid ausa inimese reputatsiooni, seega loodame, et  oled õnnelik.
- Vastus: Ma tänan teid, kuna ma tean, et palute minu eest. Ma püüan vastata teile, ja kui ma ei suuda, siis üks teie juhtidest  vastab minu eest.

7. Kas sa võiks kirjeldada selle hetke tundeid?
- Vastus:  Milline valus kogemus, tunda end kinni panduna nelja laua vahele, paraliseerituna, täiesti paraliseerituna! Karjuda! Võimatu!
Õhu puuduse tõttu häälel ei olnud kaja! Oh kui suur oli piin, asjatult püüdes hingata õhuta ruumis! Ma olin nagu mingi hukkamõistetu külma ahju ees. Ei kellelegi ei soovi selliseid lõpu piinu. Oh kui julm karistus kurja ja kannatava eksisteerimise eest! Ma ei teaks öelda millest ma siis mõtlesin; uuesti nähes minevikku, ma ähmaselt pooleldi nägin tulevikku.

8. Sa ütlesid: „Karm karistus kurja ja kannatava eksisteerimise eest…“ Kuidas saab seda kinnitust sobitada sinu laitmatu reputatsiooniga?
- Vastus: Mis tähtsus on ühel eksisteerimisel igaviku ees? Kindlasti ma püüdsin olla aus ja hea oma viimase taaskehastumise ajal, kuid ma võtsin vastu selle epiloogi enne, s.t. enne taaskehastumist. Oh!... Miks minult küsite selle valusa möödaniku kohta, mida tundsin ainult mina ja minu head Vaimud, Jumala poolt saadetud? Kuid , kuna see on vajalik, ma ütlen teile, et eelmises eksisteerimises ma matsin elusalt ühe naise – minu abikaasa – auku! Võrdse tagasi karistuse pidin ma ju  saama. Silm silma vastu, hammas hamba vastu.

9. Me täname sind nende vastuste eest ja palume, et Jumal andestaks sinu möödaniku, arvestades sinu viimase taaskehastuse vääringut.
-Vastus: Ma tulen hiljem tagasi, kuid, kui nõustute, siis vaim Eraste komplekteerib selle minu teadaande.

Siinse meediumi juhi õpetused

Sellest teadaandest te võite teha järelduse, et on olemas seos ja sõltuvus teie maiste elude vahel; need kannatused ja saatuse-muutused, inimeste raskused ja valud on alati süüde või valesti kasutatud eelmise elu tagajärjed. Ma siiski pean teile ütlema, et lõpud, nagu Antonio B… puhul on harvad. Et ta niiviisi lõpetas oma maise eksisteerimise, oli üksnes seepärast, kuna ta ise seda palus, et lühendada  oma rännakut Vaimuna ja saavutada varem kõrgemaid sfääre. Tõepoolest, pärast segaduses oleku perioodi ja moraalset kannatust, mis on omane  kuriteo lunastamisele, see siin saab olema andeksantud temale, ja ta tõuseb paremasse maailma, kus teda ootab see ohver, kes juba ammu on andestanud talle. Kallid spiritistid, mõistke see julm näide endile kasuks, selleks, et te  kannatlikult väljakannataks oma moraalsed ja füüsilised kannatused ja samuti ka kõik väikesed maapealsed hädad.

Küsimus: Mis kasu võib saada inimkond sellistest karistustest?
Vastus: Kuriteod ei ole inimkonna arenguks, vaid karistada süüdlasi. Tegelikult inimkond ei saa omada mistahes huvi oma liikme kannatuse kohta. Antud juhul oli  karistus kohaldatud sellele eksimusele. Miks siis on olemas hullumeelsed, idioodid, paraliseeritud?
Miks siin surrakse tules, samas teised kannatavad kestvates agooniates elu ja surma vahel?
Oh! Uskuge mind; austage meie Looja tahet ja ärge püüdke sondeerida Ürgtarkuse dekreetide õigust!
Jumal on õiglane ja teeb ainult head.
                                                            Vaim Eraste


Kas see fakt ei sisalda mingit hirmsat õpetust?
Jumala õiglus, mõnikord hiline, ei mitte seetõttu ei jõua süüdlaseni, vaid harilikult ta käib ees.
Saadud teadmine on hästi moraali tõstev, sest kui suured süüdlased lõpetavad elu rahulikult, rohke maise varaga, ei seega lõpe veel varem või hiljem neid süülunatusele kutsuv heli. Sellised karistused on mõistetavad, sest nad on loogilised. Me usume, sest see on meie mõistmisele arusaadav. Õilis eksisteerimine seega ei eemalda eluproove, mis on valitud ja vastu võetud kui süülunastuse komplekt – see on lunastatava võla jääk enne täidetud progressi hinnangu saamist.
Arvestades, kui sagedased olid eelmistel sajanditel jälestamisväärsed barbaarsused, ka kõrgemate klasside ja haritute hulgas; kuipalju sooritatud mõrvu neil vihkamiste aegadel teistele eludele, kui nõrgemad olid võimurite poolt halastamatult alla surutud, siis me mõistame, et paljud meie kaasaegsed peavad tingimata heastama oma mineviku eksimused.
Seega ei ole ime, et nii massiliselt hukkub inimesi isiklike õnnetuste läbi või kollektiivsete katastroofide tagajärjel.
Keskaja despootluus, fanatism, teadmatus ja eelarvamused järgnevate sajanditel jätsid tulevastele põlvkondadele väga suure võla., mis siiani ei ole täielikult lunastatud .
Paljud õnnetused näivad meile ebaõiglastena ainult seetõttu, et me näeme ja arvestame ainult praegust aega.

Tõlge esperanto keelest August K.

Mõttekamad väljavõtted vaimude õpetustest
Allan Kardec
spiritism_ee

34. Spiritismi peamine eesmärk on parendada inimesi. Selleks me peame otsima parimat, mis võiks aidata intellekti ja moraali progressi.

35. Tõeline vaim ei ole see, kes usub ilmutusi, vaid see, kes suudab vaimudelt saadud õpetustest kasu saada. Usk õpetusse ei anna mingit kasu, kui see usk ei aita edasi jõuda hea teel ja ei tee paremaks ligimese elu.

36. Egoism, upsakus, tühisus, auahnus, kasuahnus, kurjus, kadedus, armukadedus ning teiste tagarääkimine on hinge jaoks mürgised rämpstaimed, millest iga päev tuleks vähehaaval vabaneda. Abivahenditeks on karito ja alandlikkus.

37. Usk spiritismi toob kasu ainult sellele, kelle kohta saab öelda: ta on täna väärtuslikum kui eile.

38. Tähtsus, mida inimene omistab „ajalikele" ehitistele, on vastupidises proportsioonis usaldusele vaimses elus. Kahtlus tuleviku suhtes toob esile enda õnne selles maapealses maailmas, kuna nii rahuldab inimene enda kirgi oma ligimese kahjuks.

39. Suured õnnetused maa peal on hinge ravimisvahendid. Need päästavad teda tuleviku jaoks, nagu kannatust tekitav kirurgiline operatsioon päästab haige elu ja annab talle tervise tagasi. Seepärast ütles Jeesus Kristus: "Õnnetud on õndsad, sest neid lohutatakse."

40. Kui olete õnnetu, vaadake endast allapoole ja mitte üles. Mõelge nende peale, kes kannatavad teist rohkem.

41. Lootusetus on loomulik tunne neile, kes usuvad, et kõik lõpeb kehalise eluga. Lootusetus on absurdne tunne neile, kes usuvad tulevikku.

42. Sageli on inimene ise oma maapealse elu õnnetuste põhjustaja. Tal tuleb leida oma õnnetuste allikas ja siis ta veendub, et enamik neist tuleneb tema enda mõistmatusest, upsakusest ja kasuahnusest ja tema järjekindlast Jumala seadustele mitteallumisest.

43. Palvetamine on jumaldamise tegu. Jumala jaoks tähendab palvetamine Temale mõtlemist, Temale lähenemist ja Temaga ühenduses olemist.

44. See, kes usinalt ja usalduses palvetab, on tugevam halbade kiusatuste vastu ja Jumal saadab talle häid vaime abiks. Sellest abist ei keelduta kunagi, kui on siiralt palutud.

45. Peamine ei ole palju palvetada, vaid siiralt palvetada. Mõned arvavad, et palve väärtuseks on palve kestus, samas sulgevad nad silmad enda isiklike pattude nägemiseks. Selline palve on ainult harjumuspärane ajaviide, aja millegagi täitmine, kuid mitte arukuse täiendamine.

46. See, kes palub Jumalalt vabandust oma pattude pärast, arvab sel viisil pattudest vabanevat. Head teod on aga kõigist palvetest paremad, kuna tegu on rohkem väärt kui sõnad.

47. Palve on heade vaimude poolt suunatud. Pealegi kasutavad seda kõik mittetäiuslikud vaimud kui vahendit oma kannatuste leevendamiseks.

48. Palve ei saa muuta Looja otsuseid. Kuid nähes, et neist huvitutakse, tunnevad need vaimud end vähem isoleerituna; nad on vähem õnnetud. See annab neile tagasi julguse, ergutab soovi täiustumiseks kahetsuse ja parenduse teel ja saab neid takistada halbu mõtteid mõtlemast. Sellest vaatenurgast võttes võivad nad saada mitte ainult kergendust, vaid ka lühendada omi kannatusi.

49. Igaüks palvetagu oma veendumuse kohaselt ja sel viisil, nagu temale on sobilik, sest palvete rohkus ei tähenda midagi, mõte on kõik. Peamine on siirus ja puhas kavatsus. Hea mõte on palju rohkem väärt kui palju kõnesid, mis sarnanevad veski mürale ja kus süda ei tuksu kellelegi.

50. Jumal kujundas luues tugevaid ja võimekaid inimesi selleks, et nad oleksid nõrgematele inimestele toeks. Tugev inimene, kes ahistab nõrka, on Jumala poolt neetud. Ta saab sageli kohese karistuse oma maapealse elu jooksul, kompromiteerides enda tuleviku.

51. Rikkus on hoius, mille omanik on ainult vilja kasutaja, sest ta ei vii oma rikkust hauda kaasa. Ta peab pidama täpset arvestust selle rikkuse kasutamise kohta.

52. Rikkus on libisemisohtlikum eluproov kui vaesus, sest ta on valesti kasutuse ja liigse asisuse kiusatus, seega on rikkal raskem olla mõistlik kui vaesel.

53. Auahne, kes on edukas ja rikas, kes halvasti naudib oma materiaalset rikkust, on rohkem kaastunnet kui kadestamist väärt, sest oleks mõistlik ette näha tulevasi karistusi. Spiritism kinnitab nende hirmsate näidete varal, kes seda on läbi elanud ja kes hakkavad oma saatust avastama, Jeesus Kristuse ütluse tõde: „Kes tõuseb, saab alandatud, ja kes alandub, saab tõstetud".

54. Karito on peamine ja ülem Jumala seadus: "Armastage üksteist nagu vennad", „armastage ligimest kui iseennast"; „andestage oma vaenlastele"; „ärge tehke teisele seda, mida te ei taha, et teile tehakse". Kõiki neid ütlusi koos hõlmab sõna karito.

55. Karitot ei leidu üksnes almuses, vaid see eksisteerib ka mõtetes, kõnes ja tegudes. Mõtetes almuseandja on ka ligimese pattude suhtes halastav. Almuseandja kõneldes: mitte midagi öelda, mis võib ligimesele kahju teha. Almuseandja toimingutes: aidata ligimest võrdeliselt oma jõuvarudele.

56. Vaene, kes jagab oma leivatükist endast vaesemale, on palju rohkem almuseandja, Jumala silmis palju rohkem väärt kui see, kes annab oma ülejäägist ilma ise puudust tundmata. Vaim ütles: „Pilgati liikuvaid laudu; mitte kunagi ei hakata pilkama filosoofiat ja moraali, mis on selle tulemus."

Aastaid on möödunud esimestest nähtustest, mis olid kasutusel mitte midagi tegijate ja uudishimulike lõbustamiseks. Teie arvates on see moraal ürgne: "Need vaimud peaksid ju olema küllalt vaimud, selleks et tuua meile midagi uut" (kellegi kriitiku vaimukas lause). Seda parem! Kui see on ürgne, mis tõestab, et see sobib kõigi aegade jaoks, ja inimesed on veelgi rohkem süüdi, kuna nad ei praktiseerinud seda, ja kuna eksisteerivad ainult igavesed tõed. Spiritism tuletab seda meile meelde mitte isoleeritud avalikustamisega üksikule inimesele, vaid vaimude endi häälega, mis sarnaselt viimaste trompetinootidega hakkasid karjuma: "Palun uskuda, et need, keda peate surnuiks, on palju elavamad kui elavad inimesed, kuna nad näevad seda, mida teie ei näe, ja nad kuulevad seda, mida teie ei kuule."

Tunnistuseks võivad meiega rääkida kes tahes: sugulased, sõbrad ja kõik, keda te armastasite maa peal ja keda te arvate igavesti kadunuteks. Õnnetud on need, kes usuvad, et kõik lõpeb koos kehaga, sest neid karistatakse karmilt; õnnetud on need, kes ei praktiseeri karitot, sest nad saavad kannatusi selle järgi, kui palju on nad teistele kannatusi valmistanud! Kuulake kannatajate häält, kes ütlevad teile: "Me kannatame, kuna me eitasime Jumala võimet ja kahtlesime Tema piiritut halastust. Me kannatame oma ülbuse, egoismi, kasuahnuse ja kõikide halbade kirgede tõttu, mida me ei suuda vaigistada. Me kannatame oma kõikide halbade tegude pärast, mida me oleme teinud oma ligimestele karito unustamise tõttu." Uskmatud! Palun öelge, kas õpetus, mis õpetab selliseid asju, on naeruväärne, ja kas see on hea või halb! Käsitledes seda ühiskondlikust vaatepunktist, palun öelda, kas inimesed, kes hakkavad seda praktiseerima, oleksid õnnelikud või õnnetud, südamlikumad või südametud!


Vaimude õpetuse kokkuvõte
Allan Kardec
spiritism_ee

1. Jumal on kõrgeim intellekt, kõikide asjade algpõhjus. Jumal on lõpmatu, unikaalne, mittemateriaalne, muutumatu, kõikvõimas, suveräänselt õiglane ja hea. Ta peab olema lõputu kõiges oma täiuses, sest kui oletada, et üks Tema kvaliteedist oleks mittetäiuslik, ei oleks ta enam Jumal.

2. Jumal lõi mateeria, mis määras maailma. Ta lõi ka intelligentsed olendid, keda nimetatakse vaimudeks ja kelle ülesandeks on juhtida materiaalseid maailmu loomise muutumatute seaduste kohaselt ja kes on oma olemuselt täiustumisvõimelised. Täiustudes lähenevad nad Jumalale.

3. Vaim on intelligentne ürgalus (printsiip). Tema intiimne olemus on meile tundmatu. Meile on ta mittemateriaalne, sest tal ei ole analoogiat mateeriaga.

4. Vaimud on isikupärased olevused. Neil on eeterlik, fluidumlik ja mittemateriaalne kest, mida nimetatakse perispirit'iks (vaimuabi), mis on fluidumliku keha liik, inimkuju standard. Nad elavad ilmaruumis, kus nad liiguvad välgukiirusel ja kujundavad meile nähtamatu maailma.

5. Vaba tahte ja ideede levimine spiritistide juures tähendab Jumala sõnumit neile: „Te võite saavutada kõrgeima õnne, kui te omandate teadmised, mis teil puuduvad, ja te olete täitnud ülesanded, mis ma olen teile pannud. Töötage ja arenege: see on eesmärk. Rakendades seadusi, jõuate te selleni, mis ma olen kinnistanud teie südametunnistusse." Ühed selle vaba tahte järgijad lähevad järjekindlalt kõige lühemat teed, headuse teed. Teised järgijad valivad kõige pikema, halva tee.

6. Jumal ei loonud halbust. Ta lõi seadused, ja need seadused on alati head, sest Ta on hea; ta on see, kes kindlalt jälgib, et kõik oleksid õnnelikud. Kuid vaba tahtega vaimud ei kuuletu alati neile seadustele ja halbus on sõnakuulmatuse tulemus. Niisiis võidakse öelda, et hea on kõik, mis on vastavuses Jumala seadusega, ja halb on kõik, mis ei vasta samale seadusele.

7. Selleks et aktiivselt osa võtta materiaalsete maailmade jumaliku võimu tööst, tuleb vaimudel ajutiselt elada materiaalsetes kehades. Tänu kehalise eksisteerimisega seotud tööle arendavad nad enda intelligentsust ja järgides Jumala seadusi saavad nad preemiaid, mis juhivad neid igavesele õnnele.

8. Teoreetiliselt ei ole kehastumine vaimule pealesurutud karistus. See on vaimule vajalik teadvuse avardamiseks ja Jumala tööde tegemiseks ja see peab neid panema kannatama, et nad mõistaksid järgida kas headuse või halbuse teed. Ainult need, kes järgivad headuse teed, arenevad kiiremini, teised saavutavad eesmärgi aeganõudvamalt ja raskemates tingimustes.

9. Kehastunud vaimud kujundavad inimkonna, mis ei ole piiritletud Maaga, vaid hõlmab kõiki universumis laialipillutatud rahvaid.

10. Inimese hing on kehastunud vaim. Selleks et aidata teda tema ülesande täitmisel, andis Jumal talle loomad kui kaastöölised, kes peavad talle alluma ja kelle intelligentsus ja iseloom on vastavuses tema vajadustega.

11. Vaimu areng on tema töö vili. Suutmata ühe keha eksisteerimise jooksul saavutada kõiki moraalseid ja intellektuaalseid tasandeid, mis peavad teda juhtima eesmärgile, jõuab ta sinna kehaliste eksisteerimiste järjepidevuse abil, iga uue kehastumise kestel üha rohkem edasi arenedes.

12. Iga kehalise eksisteerimise jooksul peab vaim täitma enda teadvuse avardamise ülesannet. Mida rohkem on ta arenemata ja töökas, seda rohkem väärib ta selle ülesande täitmist. Nii on iga kehaline eksisteerimine katse teda eesmärgile lähendada. Selliste kehaliste eksisteerimiste arv ei ole määratletud. See sõltub vaimu tahtest seda lühendada, ja aktiivselt töötada enda moraalse täiustumise nimel. Samuti sõltub see inimese tahtest, kes püüab ülesannet täites lühendada selle tegemiseks kuluvate päevade arvu.

13. Kui kehaline elu on halvasti kasutatud, ei too see kasu vaimule, kes peab selle elu uuesti läbi elama kannatusrikkamates tingimustes oma hoolimatuse ja oma halva tahte tõttu. Nii ollakse igapäevases elus sunnitud alustama homset päeva sellega, mida tehti eelmisel päeval, või uuesti tegema seda, mida halvasti tehti.

14. Spirituaalne elu on normaalne elu; see on ajatu (igavene). Kehaline elu on üleminev ja üürike; jutt on ainult hetkest igavikus.

15. Oma kehaliste eksisteerimiste vaheajal rändab vaim ilmaruumis. Rännakul ei ole määratud aega. Selles olukorras on vaim õnnelik või õnnetu olenevalt oma viimase kehalise elu heast või halvast kasutamisest. Ta tudeerib põhjusi, mis lükkasid edasi või kiirendasid tema arengut. Ta teeb otsuseid, mida tuleks praktiseerida enda taaskehastumise korral, ja ta ise valib kannatused, mis on tema arvates tema arenguks kõige sobivamad. Kuid mõnikord ta eksib või ta satub iseenda võrku, kui ta ei austa oma kehalises elus vaimuna võetud kohustusi.

16. Süüdi olevat vaimu karistatakse moraalsete kannatustega vaimuilmas ja kehaliste kannatustega kehalises elus. Tema südamevalu on tema pattude, s.t. Jumala seaduste mitteaustamise tulemus, mis kujuneb enese taasmanitsuseks möödunu ja tulevaste kannatuste eest. Seega tuleb upsakal läbi elada alandus ja türannil orjapõli, halba rikkurit ootab aga viletsuses elamise kannatus.

17. Erinevate arengutasemega vaimudele on olemas vastavad maailmad, kus saab kehaliselt eksisteerida väga erinevates tingimustes. Mida vähem vaim areneb, seda raskem ja materiaalsem on keha. Puhastumise ajal elab ta moraali ja füüsilisest vaatepunktist kõrgemates maailmades. Meie Maa ei ole esimene ega viimane, vaid üks madalamatest maailmadest.

18. Süüdiolevad vaimud taassünnivad vähemarenenud maailmadesse, kus nad peavad puhastuma oma pattudest materiaalse elu kogemuste läbi. Need maailmad on neile tõeline puhastustuli, kuid neist endist sõltub, kas nad tahavad sellest väljuda, kas nad tahavad Jumala armastuse seadusi austada või ei! Maa on üks neist maailmadest.

19. Jumal, olles alati õiglane ja hea, ei mõista oma loomingut hukka lõputu karistusega pattude pärast. Ta pakub alati patustele uusi vahendeid arenguks ja halbade tegude heastamiseks. Jumal andestab, kuid Ta nõuab kahetsust, heastamist ja headuse teele asumist. Järjekindel karistus oleks igavene neile, kes jääksidki halbuse teele. Kuid kohe kui kahetsuse valgus süüdioleva südant läbib, andestab Jumal talle. See karistuste igavikulisus peab olema mõistetav ka suhtelises, mitte absoluutses mõttes.

20. Taaskehastudes toovad vaimud endaga kaasa kõik, mida nad on saavutanud eelmiste kehaliste eksisteerimiste jooksul. Seepärast on inimestel spetsiifilised kalduvused, head või halvad, mis näivad olevat kaasasündinud. Halvad loomulikud kalduvused on ebatäiuslikkuse tunnused, millest vaim ei puhastunud. Nähtavale võivad tulla ka tehtud süüteod ja nn. ürgpatt. Iga kehalise eksisteerimise kestel peaks vaimu teadvus kuigipalju avarduma.

21. Eelmiste elude mittemäletamine on Jumala heasoovlikkus, et hoida inimese mõtlemine eemal tema väga õnnetutest mälestustest. Iga uue elu kestel maises elus on inimene selline, nagu ta ise on. See on tema lähtepunkt; ta tunneb oma kaasaja patte; teab oma halbadest tegudest, mida ta võis teha, ja sellest piisab enese arendamiseks. Kui tal kunagi enam ei ole patte, siis ei pea ta muretsema nende pärast; praegusaegset ebatäiuslikkust leidub piisavalt.

22. Kui hing ei ole varem elanud füüsilises kehas, tähendab see, et ta loodi samaaegselt kehaga; selle oletuse järgi ei ole tal mingit tegemist nende hingedega, kes elasid enne teda. Seepärast küsitakse endalt, miks Jumal, kes on õiglane ja hea, võib süüdistada teda inimkonna isa süüs, märgistades teda (seda hinge) ürgpatuga, milles ta ei ole süüdi. Vastupidi öeldes toob ta taassündides kaasa idu oma eelmiste elude mitteperfektsusest, praeguse kehalise eksisteerimise ajal kannab ta välja oma eelmiste süüde tulemust. Nii pakutakse ürgpatu kohta loogilist seletust, mida igaüks saaks mõista ja sellega nõustuda, kuna hing vastutab ainult iseenda tegude eest.

23. Kaasasündinud moraalsete ja intellektuaalsete võimete erinevus on tõestus, et hing on juba elanud. Kui ta oleks loodud samaaegselt füüsilise kehaga, ei oleks Jumala heasüdamlikkusel sobiv toota ühtesid arenenumaiks kui teisi. Miks on metslased ja tsiviliseeritud, südamlikud ja südametud inimesed, idioodid ja intelligendid? Öeldes, et esimesed on elanud kauem kui teised ja omandanud rohkem võimeid, on kõik selge.

24. Kui praegune elu oli ainus elu ja üksi tuli otsustada hinge tuleviku üle igaviku jaoks, missugune saatus tabaks siis lapsi, kes surevad beebidena? Kuna nad ei saanud teha ei head ega halba, ei vääri nad karistusi ega tasusid. Jeesus Kristuse kõnede kohaselt igaüks, kes on kätte saanud tasu oma tegude eest, olgu sellega rahul. Nad võiksid teises kehalises elus kogeda seda, mida eelmine elu ei võimaldanud. Erandeid ei ole.

25. Mis saatus oleks aga kretiinidel ja idiootidel? Neil ei ole ei head ega halba teadvust, nad ei vastuta oma tegude eest. Kas Jumal oleks õiglane ja südamlik, luues lolle hingi, et nad elaksid viletsuses ja lootusetuses? Vastupidi, võtke teadmiseks, et kretiini ja idioodi hing on karistatud vaim, olles kehas, mis ei võimalda vaimul väljendada oma arvamist, olles väga tugevalt kinni keha sidemetes, kõik on vastavuses Jumala seadusega.

26. Nende üksteisele järgnevate kehastumiste vältel, vähehaaval ebatäiusest töö kaudu puhastudes, saavutab vaim lõpuks oma kehaliste elude eesmärgi. Ta kuulub siis „puhaste vaimude" hulka ehk „inglite klassi", nautides Jumala täiuslikku elu ja igaviku jaoks segamatut õnne.

27. Inimesed elavad enda pattudest puhastumise elu Maal. Jumal kui hea isa ei lase neid olla üksi ja juhatuseta. Esmalt on neil kaitsvad vaimud või inglid, kes kaitsevad neid ja püüavad juhtida neid õigel teel. Neil on veel vaime, kes elavad maa peal, kõrgemad vaimud, kes aeg-ajalt on nende keskel, et valgustada seda teed oma otsimiste abil ja arendada inimkonda. Kuigi Jumal jäädvustas oma seaduse inimeste südametunnistusse, andis ta ka võimaluse väljendada seda selgemini. Alguses saatis ta Moosese, kuid Moosese seadused olid kohandatud tolleaegsetele inimestele. Ta rääkis inimestele ainult maapealsest elust, patu kannatustest ja tasu saamisest. Pärast jätkas Kristus Moosese õpetust kõrgema õpetusega: vaimne elu, moraalsed kannatused ja tasud. Mooses juhtis inimesi hirmu abil, Kristus armastuse ja südameheaduse kaudu.

28. Praegusaja spiritism on paremini arusaadav, ta lisab teooriale silmaga nähtavat. Ta tõestab tulevikku tänu silmanähtavatele faktidele. Ta selgitab selgete väljenditega seda, mida Jeesus Kristus õpetas. Ta selgitab mittetuntuid või halvasti mõistetavaid tõdesid. Ta avastab vaimude nähtamatu maailma ja kohandab inimkonna tulevase elu müsteeriumidele. Ta põrmustab materialismi, mis on Jumala eksisteerimise vastane mäss. Lõpuks kehtestab ta karito (armastades Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast Jumala armastuses on ainus pääsemine) inimkonnas ja Jeesus Kristuse poolt kuulutatud solidaarsuse. Mooses valmistas pinnast ette, Jeesus Kristus külvas ja spiritism kogub saaki.

29. Absoluutselt ei ole spiritism uus valgus, kuid aukartust äratavam, kuna see tuleb kõigist Maa piirkondadest nende teed, kes elasid. Selgitades kõike, mis oli selgusetu, teeb ta lõpu halvasti tõlgendustele, ja peab ühendama inimesed ainumasse usku, sest eksisteerib ainulaadne Jumal ja jumalikud seadused on kõikide jaoks ühesugused. Lõppude lõpuks osutab ta Jeesuse Kristuse ja prohvetite poolt osutatud vigadele.

30. Kannatused, mis kurvastavad inimkonda Maal, on ülbuse, egoismi ja kõikide halbade kirgede võlad. Oma patu sidemete kaudu tekitavad inimesed üksteisele kannatusi. Et karito ja alandlikkus asendavad egoismi ja upsakust, ei püüa nad enam üksteist kahjustada. Nad austavad kõikide õigusi ja riigis omavahelist harmooniat ning õigusemõistmist.

31. Kuid mismoodi hävitada egoism ja ülbus, mis näivad olevat sünnipäraselt inimeste südames? Egoism ja ülbus on inimeste südames, sest inimesed on vaimud, kes järgisid algusest peale pattude teed ja olid pagendatud maa peale, kus nad peavad oma patud kannatuste kogemuste läbi hüvitama. Jutt on veel ürgpatust, millest paljud inimesed ei ole lahti saanud. Tänu spiritismile saadab Jumal viimase üleskutse, Jeesus Kristuse õpetuse Jumala armastuse seaduse praktiseerimiseks:: see on armastuse ja karito seadus.

32. Kuna Maa saabus õigeaegselt, et muutuda õnne ja rahu asupaigaks, siis Jumal ei taha, et halvad kehastunud vaimud jätkaksid sinna häirete toomist heade vaimude kahjustamiseks. Seepärast on nad kohustatud kaduma. Nad on kohustatud puhastuma vähem arenevates maailmades, kus nad uuesti tegutsevad enda paremaks muutumise nimel läbi kehaliste eksisteerimiste seeria, mis on veel rohkem kannatusi pakkuvad kui Maa peal. Neis maailmades hakkavad nad välja arendama uut haritumat rassi, kelle ülesandeks on arendada vähemarenenud olendeid, kes elavad neis maailmades tänu saavutatud tasandile. Nad väljuvad sealt ainult paremate maailmade jaoks, kui nad seda väärivad, seni tuleb neil saavutada igakülgne puhastumine. Kui Maa oli neile puhastustuli, siis need maailmad on põrgu, kus kogemus on alati olemas.

33. Sel ajal kui hukkamõistetud generatsioon kiirelt kaob, sünnib uus põlvkond, kelle uskude aluseks on kristlik spiritism ehk armastuse usk.


Kes on vaimud?
Allan Kardec
spiritism_ee

Mis roll on neil universumis?

Millisel eesmärgil peavad nad sidet surelikega?

Need on esimesed vastust nõudvad küsimused.

Varsti teati tänu vaimude teadaannetele, et tegemist ei ole loomise eriolevustega, vaid hingedega, kes elasid maa peal inimestena või teistes maailmades, et need hinged pärast eraldumist oma füüsilisest kehast elavad ja lähevad üle maailmaruumi. See nähtus ei olnud enam kahtlusäratav, kui seansi juuresolijad leidsid vaimuilmast uuesti sugulasi ja sõpru, kellega nad võisid vestelda.

Kui need - tõestasid enda eksisteerimist ja tõestasid, et surm on iseenesest ainult kehaline, et nende hing ehk vaim elab igavesti, et nad on seal meile väga lähedal, ümbritsedes ja abistades neid, keda nad armastasid ja kelle meenutamine on nende jaoks leebe rahuldus.

Üldisel mõtleme me vaimude kohta ebaõigesti. Nad on, nagu paljud isikud arvavad: mitteabstraktsed, mitteselged ja tundmatud olendid, mitte mingi säde või valgushelk.

Vastupidi, vaimud on väga konkreetsed olendid kindla individuaalsuse ja kujuga.

Siin ligilähedane idee selgituseks.

Inimene koosneb sisuliselt kolmest põhiosast:

hing ehk vaim, intelligentsuse printsiip, kus elab tema mõte, tahe ja moraalitunne;
keha, materiaalne, raske ja toores ümbris, mis paneb vaimu suhtesse välismaailmaga;
perispirit (vaimuabi), fluidumlik, kerge vaimuümbris, mis toimib vaimu ja keha vahelise
sidevahendina.

Kui väline kest ehk keha on kulunud ja enam ei saa funktsioneerida, laguneb ta ja vaim vabaneb temast nagu vili vabaneb oma kestast; samuti nagu jäetakse maha kasutatud rõivad; seda nimetatakse surmaks.

Niisiis on surm ainult vaimu kesta (keha) hävimine; ainult keha sureb, vaim ei sure. Vaim on keha mateeriaga seotuse tõttu surutud olekus.

Keha surm vabastab vaimu sidemed. Vaim väljub sellest, leides uuesti vabaduse, nagu liblikas väljub oma kookonist. Kuid ta ei jäta maha perispiritit, mis on vaimu eeterlik, aurulik keha, millel on inimese kuju. Oma normaalses olekus ei ole perispirit inimsilmale nähtav, aga vaim saab kuidagi selle nähtavaks ja isegi kombatavaks muuta, nagu see toimub tihendatud auru puhul. Nii saavad nad mõnikord end näidata „fantoomidena". Tänu perispiritile saab vaim mõjuda ka tahketele esemetele ja tekitada müra, liikumist, kirjutamist jne. Vaimude jaoks on koputused ja liikumised vahendid, mis annavad tunnistust nende kohalolekust ja juhivad inimeste tähelepanu neile, samuti kui mõni isik koputab selleks, et hoiatada, et keegi on siin.

Mõned vaimud ei rahuldu oma tegevuses tagasihoidliku müra tekitamisega ja nad võimendavad seda sarnaselt ukse paugutamisele või toidunõude lõhkumisele või mööbli ümberkukkumisele. Tänu sellisele võimele saavad nad väljendada oma tahet, oma mõtteid, kuid meediumi vahendusel kirjutamine annab neile kõige täiuslikuma ja kõige kiirema vahendi maisuses elavatega suhtlemisel; seega eelistavad vaimud kasutada seda vahendit.

Nii saavad vaimud meile joonistada tähestiku tähti, kirjutada muusikanoote, mängida muusikariistadel muusikapalu; seega ilma oma füüsilise kehata, mida neil enam ei ole, kasutavad nad meediumi abi inimestega suhtlemiseks. Vaimud saavad end ka erilisel sensitiivsel moel nii nägemis- kui kuulmisvõime kaudu ilmutada. Mõned „kuulmisvõimelised meediumid" suudavad kuulda vaime ja vestelda nendega; teised näevad neid: neid nimetatakse „nägemisvõimelisteks meediumideks".

Vaimud, kes esitlevad end nähtavatena meediumidele, on sellise kehakujuga, mis neil oli maises elus. See kuju on aga aurutihe ja seda võiks pidada pettekujutelmaks.

Mõnikord lollitatakse lihast ja luust inimesi, kellega vesteldakse ning keda käteldakse, nii et viimased ei taipagi, et tegemist on vaimuga.

Üldine ja pidev vaimude nägemine on suur haruldus, kuid individuaalsed ilmutused on suhteliselt sagedased eriti surma eel ja surma järel.

Kehast vabanenud vaim kiirustab külastama oma sugulasi ja sõpru, justkui teavitama enda äsja maisest elust lahkumisest ja et mahajääjatele öelda, et ta elab ikka edasi ja et igaüks koguks oma mälestusi kui ehtsaid fakte, mida ei ole veel teadvustatud, kuid mis toimusid mitte ainult öösel unes, vaid päeval täieliku ärkveloleku ajal, ning siis peeti üleloomulikeks ja imestamapanevateks nähtusteks ja arvati maagiaks või nõiduseks.

Tänapäeval arvavad kahtlustajad, et need nähtused põhinevad kujutlusvõimel.

Kuid sellest ajast, kui vaimne teadus andis nende nähtuste kohta selgituse, teatakse, kuidas need toimuvad ja et need ei kuulu loodusnähtuste hulka. Veel usutakse, et vaimudel peab juba nende faktilise olemasolu tõttu olema nii iseseisev teadus kui iseseisev arukus.

Jutt on suurest eksitusest, mida kogemus kohe tõestas.

Vaimude teadaandeid saab liigitada eri kategooriatesse: mõned on väga põhjalikud ja väljendusrikkad, targad ja eetilised, head ja südamlikud, kuid on ka väga labaseid, kerglase sisuga, isegi jõhkraid teadaandeid. On ilmne, et vaimud on erinevad nagu inimesedki.

On olemas head vaimud ja halvad vaimud, sest nad on ainult inimeste hingede tagasipeegeldus, nad jäid niisama arukateks kui füüsilisest kehast lahkudes. Vaim ei saa vaimuilmas oma olemust täiustada ja iseloomu parendada. Selleks peab vaim uuesti sündima füüsilisse kehasse, kus elukogemused annavad südametunnistuse kaudu mõtlemisainest ja mõistmist iseenda arenguks, mis lõpuks vabastab kannatustest. Seepärast esineb igat liiki headuse ja halbuse taset. Üldiselt suhtlevad vaimud meelsasti ja nad on rahul kinnitama, et neid ei ole unustatud.

Meeleldi kirjeldavad nad enda maalt lahkumise muljeid, oma uut olukorda, oma rõõme ja kannatusi uues asukohas. Mõned on väga õnnelikud, teised õnnetud, mõned kannatavad hirmsasti oma maapealse - hea või halva - eluviisi pärast. Jälgides neid nende uue eksisteerimise kõigi etappide ajal vastavalt nende maapealsele staatusele, nende surma viisile, nende kui elusolendite iseloomule ja harjumustele, võib saada suhteliselt kompleksse, peaaegu täpse teadmise nähtamatust maailmast ja meie tulevasest olukorrast, võib ette tunda meid teispoolsuses ootavat õnnelikku või õnnetut saatust.

Kõrgemate vaimude poolt antud ettekirjutused kõikide teemade kohta, mis huvitab inimkonda, nende vastused esitatud küsimustele on hoolikalt koostatud ja kooskõlastatud ning moodustavad tõelise teaduse, tõelise moraali ja filosoofilise õpetuse, mis on tuntud nimetuse all SPIRITISM.

Spiritism on järjekindlalt eksisteerimisele rajatud õpetus, vaimude teadaanded ja juhised.

Spiritismi filosoofia terviklik õpetus on toodud „Vaimude raamatus", „Meediumide raamat" käsitleb praktiseerimist ja eksperimente, „Evangeelium" aga moraali. Nende raamatute analüüsi järgi saab hinnata erinevust, käsitlevate teemade ulatust ja tähtsust.

Nagu eelpool öeldud, algas spiritism „rääkivate laudade" rahvaliku nähtusena. Kuna need faktid olid huvipakkuvad rohkem silmadele kui mõistusele, äratades rohkem uudishimu kui tunnet, jäeti need pärast uudishimu rahuldamist kõrvale, seda enam et seda nähtust ei mõistetud piisavalt. Kui konstateeriti, et need „rääkivad lauad", mida pilgati, andsid moraalset õpetust hingele, siis kadus kahtlus neis, kes seni ebaselgelt selgitasid inimkonna tulevikku.

Tõsiselt mõtlemisvõimelised inimesed võtsid vastu selle uue õpetuse kui soodsa vahendi ning sellest ajast hakkas spiritism kiiresti arenema. Mõne aasta jooksul aktsepteerisid paljud haritlased kõigis maailmaosades spiritismiõpetuse. Nn. partisanide arv kasvas erakordselt ja täna võib öelda, et spiritism on kujunemas armastuse usuks, äratades inimeste südametunnistust jumalikule elule. Spiritismiõpetuse alused on rajatud südametunnistusest lähtuvale õiglusele ja armastusele, mis pärsib selle õpetuse vastaste vastuaktsioone.
Spiritismi eksperiment kinnitas seda, et spiritismiõpetuse vastased ei suuda mitte kunagi veenda tõsiseid tõeotsijaid. Spiritistid ütlevad lihtsalt, et kui see õpetus kriitikast hoolimata levib, on see tõestuseks, et see on vastuvõetav ja et selle loogikat eelistatakse. Siiski ei ole spiritism uueaegne leid. Spiritismi fakte ja põhimõtteid võib leida juba ürgajastus, selle jäljed on kõikide rahvaste uskumustes, kõikides religioonides, enamiku omaaegsete kirjanike tekstides. Ainult need ebaregulaarsed vaatlused olid tõlgendatud ebaadekvaatselt ja kõiki järeldusi ei tehtud järjepidevalt.

Tõeliselt baseerub spiritism vaimude eksisteerimisel, sest vaimud ei ole muud kui inimeste hinged, seega alates inimestest on olemas ka vaimud. Spiritism ei avastanud ega leiutanud vaime. See, et hinged ehk vaimud saavad end inimestele ilmutada, tuleb vaimude loomusest ja kindlasti ilmutasid nad end ka ürgajal. Nii leitakse alati ja kõikjal nende ilmutuste tõestust, eriti piibli tekstides. On tõsi, et spiritism ei toonud midagi uut.

Kuid kas see pole tähtis: tõestada selgel viisil vaimu eksisteerimist, selle üleminekut kehasse ja individuaalsust pärast surma, selle igavikulisust, tulevasi kannatusi või rõõme?

Kui palju inimesi usub seda või mõtleb mõningase kahtlusega: „Aga kui see siiski ei saa olemas olla?" Kui palju inimesi ei uskunud seda kõike, kuna neile esitati tulevikku selles plaanis, mida mõistus ei suuda vastu võtta! Kas siis ei ole tähtis, et kõhklev jumalauskuja ütleks endale: „Nüüd olen ma kindel!", et pime näeks jälle valgust?

Spiritismi eesmärgiks on faktide ja loogika abil kaotada kahtluse ängistus, et taasnäha usu teel seda, mis oli temast eraldatud. Avastades endale nähtamatu maailma olemasolu, mis ümbritseb meid meie igapäevases elus, avalikustades meile meie õnne või tulevase õnnetuse tingimused. Spiritism selgitab meile meie maapealsete kannatuste põhjusi ja nende mahendamise võimalusi.

Spiritismi levik toimub vältimatult ja põrmustab materialistide õpetused, mis ei suuda tegelikkusele vastu seista.
Inimene, olles veendunud enda igavikulise eksisteerimise tähtsuses, võrdleb seda maapealse elu ebakindlusega, ning on mõtlemise ja mõistmise teel saavutanud üleoleku tavainimeste arvamistest. Mõistes oma kannatuste põhjusi ja eesmärki, talub ta neid kannatlikult, kuna ta teab, et see on vahend paremasse seisundisse jõudmiseks.

Teispoolsusest tulevad näited tõestavad, et Jumala õiglus ei jäta pattu karistuseta ja voorust õnneta. Lõpuks lisagem, et suhtlemine kallite inimvaimudega, kes on lahkunud, annab lohutust ja tunnistust nende olemasolust ja sellest, et nad ei ole meist eraldatud, nii nagu nad maa peal elasid meist eraldatuna.

Kokkuvõttes leevendab spiritism meie murekoormat..

Spiritism rahustab lootuse kaotanuid, hajutab kindlusetust või terrorihirmu, hoiab ära enesetapud, teeb õnnelikuks need, kes järgivad seda õpetust, ja selles ongi tema kiire leviku saladus.
Religiooni vaatekohast on spiritismi alustõed ka kõigi usundite alustõed:

Jumal, hing, surematus, tulevased kannatused ja tasud.

Spiritism on sõltumatu mistahes kultusest. Selle eesmärk on tõestada kahtlejatele või eitajatele, et hing eksisteerib, elab edasi pärast keha surma. Pärast surma kannatab hing kehaliku elu ajal tehtud halva tõttu - nii on ka kõigis religioonides. Vaimude olemasolusse uskumine on ka kõigis religioonides ja kõigi rahvaste juures, sest igal pool, kus on inimesed, on ka hinged ehk vaimud. Vaimude ilmutused on alati olnud, seda leiame eranditult kõikides usutekstides. Seega olles kreeka- või roomakatoliku, protestandi, juudi või islami usku, saab

ikka uskuda vaimude ilmutusi ja nende olemasolu.

Spiritismil on poolehoidjaid kõigi religioonide liikmete hulgas.

Moraali osas on spiritism peamiselt kristlik, kuna selle juhtmõte ei ole muud kui Jeesus Kristuse armastuseõpetuse levitamine. See õpetus on puhtaim kõigist, see on Jumala seadus, seda moraaliõpetust järgivad kõik usundid.

Spiritism, olles sõltumatu kõikidest kultustest, ei tee mingeid ettekirjutusi ega tegele dogmadega, ei ole spetsiifiline religioon, ei kasuta kirikuõpetajaid ega templeid.

Neile, kes küsivad, kas on hea aukartust tunda selle või teise praktiseerimise puhul, oleks vastuseks: „Kui sa arvad, et sinu südametunnistus lubaks praktiseerida üht või teist religiooni, siis tee seda. Jumal toetab alati südametunnistusest lähtuvat kavatsust."

Seega ei ole spiritism pealetükkiv kellelegi.

Ta ei kõnele neile, kes teda usaldavad, ega ka neile, kes küllaldaselt usuvad, vaid paljudele kõhklejatele ja uskumatutele. Ta ei võta neid ära kirikust, kuna nad on moraalselt, täiesti või osaliselt, sellest eemaldunud.
Spiritismi ülesandeks on äratada inimeses tema loomulik jumalik olemus ja seos Loojaga, kuid ärkamine reaalsusse jääb inimese enda ülesandeks.

Spiritism ei nõustu nende usunditega, kus räägitakse igavesti kestvatest karistustest, põrgu materiaalsest tulest ja Kuradist!

On vist tõesti nii, et end absoluutseks tõeks kuulutanud usundid „toodavad" igal ajastul ja iga päev pidevalt uskumatuid?

Kas spiritism, andes neile ja teistele dogmadele mõistuspärase tõlgenduse, suudab dogmadesse uskujaid veenda? Kui ei, siis tuleb nad rahule jätta.

Üks austusväärne kirikuinimene on selle kohta öelnud: „Spiritism paneb kedagi millessegi uskuma; on parem uskuda millessegi kui uskuda mitte millessegi."

Vaimud ei ole muud kui hinged, ei saa olematuks teha vaime, ilma et teeks olematuks hinged.

Tunnistades, et hinged ehk vaimud on olemas, küsime lihtsalt: „Kas surnute vaimud saavad suhelda maises ilmas elavatega?" Spiritism kinnitab seda materiaalsete faktidega. Kuidas saab tõestada, et neid ei ole olemas? Kõik maailma eitused ei saaks muuta oleva olematuks.

See ei ole süsteem ega teooria, vaid loomulik seaduspärasus.

Looja seaduste vastu on inimese tahe jõuetu. Igast ilmutusest tuleks vastu võtta selle järjepidevus ja kohandada sellele usud ja harjumused.